VIDEO | Martin Helme: riik on vastutustundetult sõjahüsteeriat üles kütnud

Eesti, Video,
- Updated

Reformierakond ja süvariik on teadlikult kütnud üles sõjahüsteeriat, et kloppida üles peaminister Kaja Kallase ja Reformierakonna populaarsust, ütles EKRE esimees Martin Helme. Tema hinnangul oleks Eesti pidanud juba ammu lõpetama Ukrainast põgenike vastuvõtmise ja selle asemel neid nende kodumaal aitama. Helme rääkis veebisaates “Otse uudistemajast”, et sellega, kuidas Eestis on Ukraina sõda käsitletud, ei saa kindlasti rahul olla ja seda mitmest aspektist.

“Esiteks on meil selgelt eriti Reformierakonna, aga ka süvariigi poolt, kogu seltskonna poolt, kes nende selja taga on ja poliitilist nõu annavad, üles köetud väga teadlikult sõjahüsteeriat. Niigi on Eesti ühiskond pärast kaht aastat koroonat ja sisepoliitilisi sündmusi äärmiselt labiilne ühiskondlike hoiakute mõttes ja sõjahüsteeria kütmine on äärmiselt vastutustundetu olnud,” lausus ta.

Helme hinnangul on selle eesmärk olnud Reformierakonna ja Kallase populaarsuse üles kloppimine ning see on kahjustanud ühiskondlikku meelsust ja pärssinud tervemõistuslikke arutelusid, mida muutunud julgeoleku- ja majandusolukorras on vaja pidada.

“Sul on kaks varianti ette antud, sa kas kiidad Kallast ja olukorda või oled Kremli agent ja putinist. Ma keeldun mängimast selles stsenaariumis mingitki rolli,” ütles EKRE esimees.

Ta rõhutas, et Ukraina sõja järel on EKRE end selgelt positsioneerinud: nad toetavad Ukrainat ja kõiki algatusi, soovivad siinsetelt Vene kodanikelt relvaloa ära võtta, aga on ajanud ka selget joont immigratsiooniküsimustes, olles massilise immigratsiooni vastu.

Kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus oleks jätkanud ja siseministri portfell oleks praegu EKRE käes, siis oleks Helme kinnitusel idapiir kinni pandud ja kõigi Vene kodanike viisad kohe tühistatud, olgu Eestisse tuleku ettekääne milline tahes.

Kalle Laanet: parim heidutus Venemaa vastu on NATO kohalolek Eestis
Ta märkis, et Venemaalt on pärast sõja algust Eestisse tulnud kümneid tuhandeid inimesi ja kui lisada umbes 40 000 Ukraina sõja tõttu Eestisse saabunud põgenikku, siis on need Eesti jaoks väljakannatamatult suured numbrid.

“Meie ajal poleks kindlasti saanud üle idapiiri keegi tulla. Mingit bussidega transporti MTÜ-de nii-öelda inimõiguslaste poolt poleks saanud toimuda. Oleks pannud piiri ette, 2000 või 10 000 või mis iganes ja kui see täis on, siis paneme piiri ette,” rääkis Helme.

Ukraina põgenikud peaksid tema sõnul niipea, kui olukord seda võimaldab, tagasi kodumaale minema. Ta märkis, et suurem osa Ukrainast ei ole sõjapiirkond ja meie ülesanne on aidata ukrainlasi Ukrainas.

“Üks võimalus on aidata neil kodumaale tagasi minna, aitame ka rahaga, sest see on odavam kui neid siin ülal pidada,” lausus EKRE juht, kelle sõnul näeb praegune valitsus põgenikke odava tööjõuna, millest nad on aastaid unistanud.

Ükski erakond ei kibele valitsusse

Helme ei muretse EKRE toetusreitingute languse pärast, sest nende lojaalsed tuumikvalijad ei kao kuskile ning ta usub, et sügiseks on erakonna reiting taas 25 protsendi juures. Järgmistele riigikogu valimistele lähevad nad eesmärgiga need võita.

Rääkides valitsuskriisist, oletas Helme, et järgmisel nädalal, mil toimub perehüvitiste muutmise eelnõu esimene lugemine, ei juhtu veel midagi.

“Riigikogus on praegu hästi palju tõmblemist ja see on loomulik, käib üksteisele bluffimine, kompimine, kes millega kaasa tuleb. Arvan, et meil tuleb umbusaldus ka [haridusminister] Liina Kersna vastu, kui ta ise tagasi ei astu,” rääkis ta.

EKRE juht möönis, et erakondi, kes hirmsasti praegu valitsusse kibeleks, praegu eriti ei leidu ja ütles, et Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega ei ole neil olnud konkreetset juttu, istumaks maha ja leppimaks koalitsiooni moodustamiseks asjad kokku. Teoreetilistele aruteludele ei soovi Helme aega raisata ja praegu ei ole näha, et valitsus ei suudaks jätkata.

Küll aga soovib EKRE teha Kallase elu nii kibedaks, et Reformierakond ise valitsusest ära läheks ning seejärel saaks uue valitsuse moodustada Keskerakond. Valitsusliidu lagunemise korral on üks variant Helme sõnul ka liikumine mingis vormis vähemusvalitsuse suunas.

Eeloleval sügisel ja talvel tuleva hinnatõusu leevendamiseks tuleks EKRE arvates elektri hind alla 30 euro megavati eest tuua ning selleks on vaja ainult poliitilist tahet. Lisaks tuleks alandada makse nagu kütuseaktsiisi, tarbimismakse ja toiduainete käibemaksu ning suurendada lastetoetusi. Ka pensionitõus oleks tulnud tuua ettepoole.

“Kriisist läbi tulemiseks on defitsiidis eelarve minu meelest vältimatu. Peame arutama, kus on piir, mis on prioriteedid – kas lapsed, mingid avaliku sektori asjad, aga tasakaalus eelarvega me siit läbi ei tule, see on täiesti selge,” sõnas ta.

Praegune lisaeelarve näitab Helme sõnul, et Reformierakonna jutt eelarvedistsipliini pooldamisest on täielik bluff, kuna sellest kolmandik läheb ukrainlaste peale, teine ports asendamaks relvi, mis Ukrainale andsime ning ülejäänud võimuparteide sõpradele ja riigiettevõtetele.
Toimetaja: Karin Koppel.

Allikas: ERR, “Otse uudistemajast”

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused