Martin Helme: taastefond on marss Euroopa Ühendriikide poole

Rubriik Eesti On
- Updated
EKRE esimees Martin Helme.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme tegi erakonna nimel ettepaneku Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmise eelnõu tagasi lükata.

Martin Helme: „Meie ees on pealtnäha lihtne ja ohutu Riigikogu otsuse eelnõu, mis viitab ka kenasti ühele põhiseaduse paragrahvile. See paragrahv ütleb niimoodi, et Riigikogu otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. Nüüd, meile üritati jätta muljet, et Euroopa Liidu taastefond on midagi, mis meile raha toob. Tegelikult on täpselt vastupidi. See on oluliselt suurem, kordades suurema mahuga kohustuste võtmine, näiteks võrreldes Euroopa  stabiliseerimismehhanismiga, ESM-iga. Me osaleme 750 miljardi euroses ühisvõlas, mida me hakkame jagama ülejäänud 27 Euroopa riigiga. Seda ei saa toetada neljal põhjusel.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Esiteks on see selges ja karjuvas vastuolus Euroopa Liidu aluslepingutega. Euroopa Liidu aluslepingu artikkel 310 ütleb, et Euroopa Liidu kulud ja tulud peavad olema tasakaalus. 750 miljardit laenu ei mahu selle nõude sisse. Artikkel 311 ütleb, et eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest. Laen ei ole omavahend. Artikkel 125 ütleb, et liikmesriik ei kanna vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide valitsuste kohustusi. Nagu me ka praeguses arutelus saime väga selgelt teada, täpselt seda aga kõik liikmesriigid üksteise eest praegu tegema hakkavad.

Teiseks ei luba Eesti põhiseadus ära anda eelarve- ja maksupoliitikat. Euroopa Liidus ei tehta aga mingit saladust sellest, et taastefond on murranguline samme euroliidu enda eelarve ja maksude tekitamiseks liikmesriikide maksu- ja eelarvesuveräänsuse arvel. See on lepitamatus vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega. Kui Eesti valija ei saa enam valimistel suunata maksu- ja eelarvepoliitikat, sest suur osa meie maksupoliitikast ja eelarvevahenditest määratakse tegelikult ära Saksamaal või Prantsusmaal valimiste tulemuste tagajärjel paika pandud Euroopa Liidu komisjonis, siis pole Eestis valimistel suurt mõtet enam. See tähendab, et meie valimised muutuvad sisutuks, meie rahva võimalus suunata ta enda elu ja enda raha muutub kas väga väikeseks või pea olematuks.

Kolmandaks ei ole taastefondi loomisega toimuvad põhimõttelised muutused Euroopa Liidu ülesehituses ehk suur hüpe Euroopa ühendriikide suunas kooskõlas kõrgeima võimu kandja ehk rahva mandaadiga 2003. aasta referendumil. See mandaat lubas meil kuuluda liikmesriikide liitu, kusjuures tol ajal kinnitati meile kindlalt, et maksud, eelarve, immigratsioon, sotsiaal- või tervishoiupoliitika jääb igal juhul meile endile. Aga ei ole jäänud ja nüüd jääb veel vähem.

Neljandaks on taastefondi puhul näha, et kokkulepped, mis sõlmiti vähem kui aasta tagasi, ei pea enam kinni. 2020. aasta suvel nõustusid liikmesriigid pika hambaga taastefondiga tingimusel, et selle tagasimaksjale ei hakka euroliit kehtestama uusi makse. Seda lubadust rikutakse juba täna. Leppisid, et fondi ei seota riikide sisepoliitikaga ehk ei kasutata poliitilise malakana. Seda on Poola ja Ungari puhul juba rikutud. Lepiti kokku, et lahendus on ühekordne ja ajutine ning ei muuda euroliidu toimimist. Ka seda kokkulepet on rikutud, sest juba räägitakse – kuigi meile minister seda eitas – selgelt Brüsselis vajadusest muuta aluslepinguid eesmärgiga muuta kogu see asi püsivaks. Ka seaduslikuks. Euroliidus räägitakse lõputult õigusriigist ja reeglitepõhisest klubist. Tegelikult ei peeta kokkulepetest kinni ja väänatakse või tuimalt eiratakse omaenda aluslepinguid, kui seda peetakse vajalikuks Euroopa projekti ehk võimu tsentraliseerimise huvides.

Kogu see asi, kogu see taastefond, kõik see on pettuse, valede ja lepingute rikkumisega meile pakutav marss ebademokraatliku Euroopa ühendriikide suunas. Eesti suveräänsuse ja demokraatia püsimise nimel peame me sellele plaanile kategooriliselt ei ütlema. Meie fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu tagasi lükata.”

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused