20.04.2022
Martin Helme Riigikogu tööd juhtimas.
Kolmapäeval toimus Riigikogus kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu esimene lugemine, mille järel tegi EKRE saadik ja Riigikogu aseesimees Martin Helme selle kavatsuse oma kõnes maatasa.
“Me oleme harjunud, et tänaselt valitsuselt tuleb järjest õudseid asju siia Riigikogusse, üks halvem kui teine, mis teevad Eesti riigi valitsemist kehvemaks ja vähendavad meie turvatunnet. See on klassikaline eelnõu sellest, kuidas meile tullakse mingi ilusa jutuga müüma täielikku mädamuna.
Laevastike ühendamine on ametnike unistus olnud pikki aastaid ja seda pressisid needsamad ametnikud meile, kui olime meie ka valitsuses, üsna ebasiiraste ja üsna kiiresti valelikuks osutunud argumentidega. Ja meie erakond ei olnud absoluutselt kategooriliselt sellega nõus. Mitte ainult ei olnud nõus sellega, et ühendatakse Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi laevastik, mis ei ole mingi ühendamine, vaid tegelikult võetakse siseturvalisusest laevad ära ja antakse Kaitseväele, et teeselda, et meil on toimiv merevägi. Ma ei tea, kellele on vaja seda raporteerida kuskil NATO‑s.
Aga lisaks taheti sinna ühendada selle kõige krempliga kokku ka veel Veeteede Ameti laevad, Keskkonnaameti lennukid ja laevad. Jutt kõik muidugi sellest, kuidas meil siis on hoitud raha kokku. Raha kokkuhoiust niipalju, kui sa hakkad natukenegi kratsima seda juttu, siis tuleb välja, et raha kokkuhoid tähendab kümneid miljoneid lisaraha kulutamise vajadust.
Kuidas me optimeerime juhtimisstruktuuri – tegelikult niipea, kui natuke jälle hakkad detailidesse süvenema, saab selgeks, et juhtimisstruktuur ei lähe paremaks. Ja tegelikult, mis juhtub? Juhtub see, et praegu võetakse laevad piirivalvest ära, öeldakse, et Kaitsevägi hakkab meil tegelema piiri valvamisega. Ei hakka! Mitte mingil juhul ei hakka, selge see, et ei hakka, neil ei ole selle jaoks väljaõpet, see ei ole nende põhiülesanne, neil puudub selleks vähimgi huvi.
Kaob ära terviklik keskkonnareostuse tõrje võimekus. Seda me hakkame lunima kas Soomelt või Rootsilt või mingisugusete põlve otsas nikerdatud lahendustega korraldama, kui meil tekib mingi katastroofiolukord. Siseturvalisus hakkab käima, müts näpus, lunimas Kaitseministeeriumist, ükskõik mis abi või mis infot ta vajab, luurepildi või merepildi saamiseks, ükskõik, kas vee peal või vee all.
Kõike teeb halvemaks see, kõiki teeb halvemaks. Ja kuhu me välja jõuame? Välja jõuame sinna, et kas viie aasta pärast või kümne aasta pärast – ma olen valmis absoluutselt kindlalt kanget mürki võtma – hakatakse meile rääkima sellest, kuidas nüüd on vaja luua uuesti need võimekused Siseministeeriumisse, nüüd on vaja luua need võimekused teistes valdkondades, sest et näete, ei tulnud välja, ei läinud nii, nagu me tahtsime. Tahtsime parimat, aga välja tuli nii nagu ikka.
See on täiesti ette ennustatav. Nii nagu oli täiesti ette ennustatav see, kui piirivalve ja politsei pandi kokku, et piirivalve ja piiri valvamine kannatab selle all. Aga tehti ära, sest kangesti oli vaja teha – kokkuhoiu huvides, muide, jutt käis, et on vaja teha. Tehti ära ja nüüd tahetakse lõplikult – lõplikult – likvideerida ära meie piiri valvamise võimekus vee poolt.
Arvestame sellega, et Eestil on merepiiri palju rohkem kui maismaapiiri. Ja see piiri valvamise võimekus likvideeritakse lihtsalt ära. Ja tulemuseks on kaks varianti: kas meil seda üldse enam ei hakkagi olema või tullakse meile mingi aja pärast väga suure eelarvetaotlusega ja öeldakse, et me peame hakkama seda nullist üles ehitama.
Ma ei ole mingil juhul nõus, et me nii-öelda kinnisilmi läheme selle ilusa reklaami jutuga kaasa ja jalutame sellesse lõksu. Meie erakond teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. See on Eesti sisejulgeolekut rängalt kahjustav eelnõu ja et meie tänased täiesti võimetud ja saamatud ja mõtlemisvõimetud valitsuse liikmed on selle siiani üldse lasknud, on häbiks neile. Aga kui meie selle siit edasi laseme, siis on see häbiks meile.”
EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust.