Martin Helme: Brittide otsusel on märgiline tähtsus demokraatia ja rahvaste suveräänsuse taaskehtestamisel Euroopas

Brexiti referendumi valgusreklaam

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda märgiline ning enda suhte ühendusega peaks üle vaatama ka Eesti ning korraldama pikas perspektiivis ka liikmelisuse üle referendumi.

Helme sõnul peaks esialgu ühiskonnas toimuma dialoog, mille käigus liikmelisuse üle põhjalikult arutatakse. “Pikas perspektiivis on vaja ilmselt küsida ka mandaat, selleks on referendum ilmselt parim lahendus. Aga praegu ei näitaks see referendum midagi,” rääkis ta.

Konservatiivne Rahvaerakond teatas, et tervitab neljapäeval toimunud Briti rahvahääletuse otsust Euroopa Liidust lahkumiseks. Erakonna sõnul on tegemist on märgilise otsusega demokraatia ja rahvaste suveräänsuse taaskehtestamisel Euroopas.

“Konservatiivne Rahvaerakond on alati pooldanud Euroopa riikide ja rahvaste tihedat koostööd nii majanduse, julgeoleku kui kultuuri vallas. Samas peab taoline koostöö tagama riikide suveräänsuse säilimise, olema vabatahtlik, vastastikusel kasulikkusel ning austusel põhinev ning omama regulaarselt uuendatud mandaati rahvalt,”  ütles Helme.

Rahvaerakond loodab seetõttu, et Suurbritannia lahkumise järel Euroopa Liidust käivituvad protsessid, mis võimaldavad lõpuks realiseerida just taolist koostöövormi euroopa rahvaste vahel, märkis erakond. “Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Briti referendumi toimumise fakt ning tulemus on veenvaks tõestuseks, et liit ei toimi sellisena, nagu teda on aastaid euroopa rahvastele reklaamitud.”

Eelkõige taandub küsimus erakonna hinnangul aina süvenevale demokraatia ja suveräänsuse kaole, samuti permanentsele majanduslikule stagnatsioonile, mis Euroopas valitseb ja mille peamiseks allikaks on Euroopa Liidu poliitiline struktuur.

“On selge, et rahulolematus euroliidu liikmelisusega ei ole üksnes Suurbritannia eripära, usaldusväärsed rahvusvahelised küsitlused näitavad, et soov lahkuda Euroopa Liidust või eurotsoonist on sama kõrge või kõrgemgi Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Hollandis, Kreekas ja mitmes teises Euroopa riigis,” teatas Helme.

“Brexiti järel tuleb uuele reaalsusele näkku vaadata ning oma valikud läbi kaaluda,” ütles Helme pressiteate vahendusel. “Brexitit ei oleks toimunud, kui Euroliitu oleks saanud reformida või kui Brüssel oleks valmis arvestama liikmesriikide eripärade ja soovidega.”

Helme märkis, et Brexiti järel on selge, et Euroopa rahvastel on vaid kaks valikut – kas leppida provintsistaatusega ebademokraatlikus ja ülimalt bürokraatlikus ning tsentraliseeritud kehva majandusega monstrumis, mis vaevleb lõpututes kriisides või sellest lahkumine.

“Eesti rahvas pole kunagi andnud mandaati oma iseseisvuse ära andmiseks ega oma demokraatlikest riigivalitsemise põhimõtetest loobumiseks, kui me soovime olla osa sellest Euroopa Liidust, mis reaalsuses eksisteerib, mitte sellest, mida meile üha on lubatud, siis tuleb rahvale meie valikud ausalt ette panna ja küsida uus mandaat liikmelisusele. Sisuliselt tuleb eesti rahvalt üle küsida, kas soovime oma riigist loobuda või mitte,” rääkis Helme.

UU

Foto: AFP

Kommentaarid

Kommenteerimine on suletud