03.08.2023
Kas raha ja orden ei haise? Paremal pool antakse autasu ukrainlaste tapmise eest
On ammu selge see, et keskerakonnas toimuv sisevõitlus võib lõppeda radikaalse ja agressiivse pseudovene partei loomisega. Selle kasuks räägib ka hiljutine täiendus erakonna ridades, kusjuures mõlemad mürksovetid sattusid Riigikokku.
Tänases rus.postimehes on jälle suur lugu Narva tänavanimede ümber toimuvast jamast, kus tsiteeritakse ka Narva linnavolikogu ja Riigikogu saadiku Aleksei Jevgrafovi seisukohta:
„Arvan, et Narvale pole seda vaja, kuna võitlus ajalooga pole veel kunagi millegi heaga lõppenud. Antud juhul räägime me neljast võitlejast, kes langesid Narvas ja selle lähistel, võideldes natsistidega. Fašism on asi, mida ei peaks maailmas üldse olema. Nendel poistel polnud mõtteski, et nad okupeerivad Eestit, nad võitlesid natsidega ja just selle eest andsid oma elu.“
Rus.postimees jätkab: „Jevgrafov arvab, et praegu on võimul inimesed, kes ammu tahtsid seda teha – muudavad tänavanimesid, kõrvaldavad mälestusmärke. Saadiku sõnul on praegune võim lihtsalt tabanud oma valijate konjunktuursed meeleolud. „Nad saduldasid oma lemmikratsu ja tormasid raiuma saabliga vasakule ja paremale,“ märkis Jevgrafov.“
See muutubki praegu keskerakonna põhiretoorikaks – täpselt nagu 2007. aasta pronksiöö eel, kui keskerakondlased ja nende meedia õhutasid vägivalda MEEDIAKROONIKLA: Riigikogu keskerakonna fraktsiooni liige ründas vene eriteenistustega seotud väljaandes eesti vabadusvõitlejaid. Kuhu edasi, Ratas? Postimees kirjutab juba tuntud naiste menopausidest. Kuhu edasi, Hõbemägi? Kas Maalehes töötavad pipraveskid? – Uued Uudised
+ + + + + + +
Suvi on alati olnud Eestis levimuusikute toiduvarude soetamise aeg: korraldatakse kontserttuure, kogutakse raha, et raske esinemisvaene talv üle elada.
See on eriti Eesti omapära sellepärast, et meie riigis on muusikute seas levinud pettekujutelm, et kui sa salvestasid paar lugu ja esinesid prügitelevisiooni saastasaates, siis oled staar ja võid kohe tuurile raha järele minna.
Publikut tulebki, aga mitte sellepärast, et muusika oleks hea ja nimi kõva, vaid seetõttu, et suvel saab lava ees murul lösutada, loodust nautida, ringi kõndida, napis rõivais tüdrukuid kõnetada, jäätist limpsida ja õlut juua. Külmadel aastaaegadel jäävad need eelised ära, ja ainult sugulane või peast nikastanud läheks saali, et seal paigal istuda ja kuulata, kuidas järjekordne Tiiu-Viiu-Malle (Vanemõe tsitaat) laulab paha häälega nootidest mööda mingit standardset kamarajura.
Nii et suvel klopsitakse kokku mingid halturtšikute kontsertbrigaadid, ühekordse kasutamisega duosid ja triosid, ja minnakse „matse kammima“, võttes õllesõpradelt ja kergeusklikelt pensionäridelt raha täieliku surrogaadi eest – lärm tuleb fonolt, midagi inisetakse peale, tehakse vahepeal labast nalja ja hüütakse mingeid sütitavaid je-je-jee, hei-hei-hei ja ai-du-duu.
On muidugi erandeid, eriti see käib rockbändide kohta, kes lihtsalt ei ole loomult sült ja ei saagi olla. Enne kui Tanel Padar hakkas mingeid projektikesi tegema ja talle mitte eriti sobivaid stiile viljelema, oli tema ja The Sun esinemine ikka vinge elamus küll. Folkmetal Metsatöll, poprokk Terminaator & Smilers ja mõned teised tegid ikka vägevaid etteasteid. Ka estraadimuusikutest 2 Quick Start mitte kunagi ei lase kvaliteedilatti alla.
Eesti räpparid näitavad veenvalt, kuivõrd madalale võib langeda eurooplase sisemine ja väline kultuur, kui võtta puhtal kujul üle mingi aafriklaste stiil ja hakata oma valgete käekestega koomiliselt ahvi moodi vehkima. Veerand sajandit tagasi tõestas Eminem, et räpp võib olla ka valgete inimeste muusika, ja Venemaa suured protestibändid näitasid, et see on ikka kunst küll, lisaks ka vägev protestimuusika, aga eesti „ametlikud“ räpparid on ju sisult mingi popkorn, lääge miinuspask, äraseeditud õunamoos. Kui lavale tuleb mingi täissöönud poppar Genka, kes on küll seltskonnalõvi, küll filmistaar, küll „panomees“, süda läheb pahaks. Eesti räpis kohtab vahel päris häid tekste, aga üldkokkuvõttes on see nii nüri, et Kongo külasiga ka ei söö.
Popmuusikaga sama lugu. Igal hääle- ja fantaasiata plikal, kasvõi ETV endisel ilmanaisel, on mingid oma ansamblid, kus mängivad pille muusikakoolis õppind poisid, täiesti isikupäratud, kellel pole oma nägu ei üheski mõttes. Ei ole vast mõtet välja õpetada muusikuid, et nad selliste tühistuste lavasviidiks oleksid.
Vanad professionaalid on avalikust ruumist välja surutud ja ohjad käest andnud. Lavale ronivad igasugused koomikud ja taidlejad nagu Jaan Pehk, Märt Avandi jpt. Isegi viisi mittepidav rahvariietes gautedebelakkrohkekivistik tinistab riigitelevisiooni saadetes parmupilli ja üritab midagi laulda. See on ikka täielik sigadus. Mingi vaimne porno, ja just nii põlglikult suhtutaksegi meie telekanaleid vaadatavatesse inimestesse. Äkki õigustatult.
Kui isegi selline tuntud laulja nagu Anne Veski pakub eestlastele mingit pubi säästuvarianti, mis on kvaliteedi poolest sajandik sellest, mida ta näitas kunagi suurtel lavadel, siis on see märk meie edasisest provintsistumisest.
Täna ilmus Õhtulehes lugu „Aitab küll! Ain Tammesson täditütre Anne Veskiga Venemaal esinemisest: „Seal ei ole enam midagi, jätab täiesti külmaks“.
Härra Tammesson on professionaalne muusik, kuigi tema „hitimeistriks“ tituleerimine on ehk ülepingutatud. Veski põhihitid on ikka võetud Lääne ja Venemaa autoritelt, kõik ülejäänu on selline kõrvu mitte riivav ega meeldejääv täitematerjal.
Aga see Venemaa jutt on selline kahe otsaga asi, nagu mingi kõrtsist väljavisatud vana kunde torin, et mind jätabki teie asutus täiesti külmaks. Alles te seal käisite ja Annet näidati telekaski, nagu nõukogude paljurahvulise rahva hävimatu sõpruse üht näituseeksemplari.
Oleks loomulik, kui Anne Veski tooks Venemaa saatkonna ette oma FSB ordeni ja riputaks selle agressorriigi uksele, aga seda ta ei tee.
Ometi see on saadud isiklikult Dmitri Medvedevi käest, kes üle päeva esineb avaldustega tuumalöökide andmisest Ukraina ja lääneriikide pihta. Kas ei tahaks oma käsi lõpuks ära pesta, Anne?
Mõnel lauljal on olemas missioonitunne ja südametunnistus, mõnel ei ole. Alla Pugatšova, Andrei Makarevitš, Boriss Grebenštšikov, Jüri Ševtšuk, BI2, kümned teised tõelised superstaarid protestivad Ukraina sõja vastu, võtavad sõna, neid kiusatakse taga, tiritakse kohtusse, nurjatakse kontserte, ja paljud pidid lahkuma riigist. Oma riigist. Aga nad tegid seda, sest tundsid oma vastutust – aastakümneid esinesid publikule, mis toetab nüüd sõda!
Kui eestlane Tammesson väidab eestlastele eestikeelses meedias, et Venemaal ei ole enam midagi ja jätab täiesti külmaks, siis pidagu siiski meeles, et Venemaal on alles sajad tuhanded inimesed, kellele Anne Veski esines ja kes pole sealt mitte kuhugi kadunud. See on teie publik, ja kui see muutus kannibalide räuskavaks karjaks, siis selle eest vastutate ka teie.
Anne Veski ei ole sõja vastu sõna võtnud, vaid pika pealekäimise peale (Reet Linna, Heidi Purga jt) poetas midagi nina alla, et loomulikult on ta sõja vastu. Umbes et hea küll, olete nüüd rahul?
Öelgu seda artikuleeritult, esinegu siinses venekeelses meedias, toetagu ukrainlasi. Aga selge see, et siis ei tule nendest keskerakonna poolt rahva taskust kinnimakstud esinemistest Lasnamäel ja mujalgi enam mitte midagi välja. Ja hakatakse siinsetes „vene maailma“ foorumites sõimama nii, et vähe pole.
Laima Vaikule, kes on Anne Veskist mõnevõrra suurema kaliibriga staar, esines raadio Svoboda teatel avaldusega „Ma mitte kunagi enam ei esine Venemaal“.
Laima on korduvalt mõistnud hukka Venemaa agressiooni, mille eest tühistati teda Venemaal nii, nagu Eestis „Koidu“ autorit ja esitajat. Vaikulet on poriga ülekallatud ja surmaga ähvardatud. Aga ta esines nendele inimestele ja tunneb selle eest ka vastutust. Et äkki mõni mõtleb, et kui Laima mõistab hukka, siis asi ongi mäda.
Eesti aga paistab olema Mustoneni, Kanepi ja Toomi suguste staaride maa.
+ + + + + + +
Järjekordne lugu „perearstist“ Karmen Jollerist räägib sellest, et Joller „langes pahalaste küüsi“. Selline pealkiri tekitab paraku asjatuid lootusi. Ei ole sel tegelasel midagi viga, v.a. see, et ta on äärmiselt ebaeetiline meedik, kes on ähvardanud konservatiivse maailmavaatega patsiente vanglaga.
„Perearst ja riigikogu liige Karmen Joller tõdeb, et tema nime on taas kurjasti ära kasutatud ning see võib paraku paljude inimeste tervise ohtu seada,“ kirjutab buduaar.tv3.
Ei ole võimalik. Karmen Jolleri nime ei ole võimalik kurjasti kasutada, sest ainult väga rumalad inimesed hakkaksid tema nõuandeid kuulda võtma, olgu need tõesti tema omad või tema nimel antud.
+ + + + + + +
Ja naljakas sõnum Neevalinnast fontanka.ru uudistetoimetuselt: „Peterburgis on Soome viisakeskuse asemel hakanud tööle Hiina viisakeskus“.
Soomlased on jätnud kõik venelased viisade ja elamislubadeta ilma terveks augustiks – mitte ainult Peterburgis, vaid kogu Venemaal! Septembrist alates hakkab neid küsimusi menetlema Soome saatkond Moskvas.
Missugused kommentaarid internetis! Missugused kommentaarid!
Toome mõned intelligentsemad.
Ivan Makarov
