18.11.2023
Piltnikuonu jalad
Täna on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Ja on äärmiselt häiriv lugeda sel puhul Delfis avaldatud lugu „Maret Maripuu: harva, kui last kasutab seksuaalselt ära võõras onu – peamised süüdlased tulevad ikka pere seest“.
Ega ei tule ikka küll.
On küll naiivne oodata niivõrd staažikalt reformierakondlaselt nagu Maripuu, kes on nüüd sotsiaalkindlustusameti peadirektor, lugupidavat suhtumist eesti perekonda, aga selline räige mustamine on isegi oravast süvariiklase poolt liig mis liig.
Maripuu valetab kas lohakusest või sihilikult, et „võõras onu“ ahistab last harva, ja laimab meie perekondi, näidates neid mingisuguste pedofiilia pesadena. Jah, kaasreformarist fotograaf pildistas oma väikeste kasutütarde paljast jalgevahet, aga reformierakonna esimees ja peaminister Kaja Kallas ning tema poliitilisi huve teenindavad õiguskaitseorganid mätsisid asja kinni ja meest hoopis poliitiliselt ülendati.
Maripuu käitub reformierakonna maailmavaate kohaselt ja kinnitab juba oma loo pealkirjas, et kardetud „kommionud“ olevat harv nähtus. Et lapsed, kartke oma isasid, emasid ja vendi, aga võõrast usaldage. Muide, tüdrukuid rõvedalt pildistanud isik oli ikkagi võõrasisa.
Huvitav, kas vohav internetipedofiilia on ka põhiliselt ahistatava perekonnaliikmetega mehitatud? Et pereliikmed ahvatlevad interneti teel nende enda kõrval istuvaid lapsi? Äkki veel samast sülearvutist?
Nagu näitab USA statistika (andmed uuendatud selle aasta veebruaris), moodustab peresisene seksuaalne ahistamine selles riigis umbes 30%, seega „võõraste onude“ osaks on 70%.
9+ Pedophile Statistics and FAQs for 2022 | Screen and Reveal
Kusjuures siin tuleb võtta arvesse asjaolu, et USA-s lapsendatakse eriti palju võõraid lapsi, eriti arengumaadest ja Ida-Euroopast.
Aastaid tagasi keelas Venemaa oma laste loovutamist ameeriklastele, selleks olid nii poliitilised kui ka reaalsed põhjused, kuna lapsi koheldi ka kuritegelikult. Kui ameeriklaste peres ahistatakse lapsendatud lapsi – latiinosid, aafriklasi, venelasi – see ei tähenda tegelikult, et neid ahistab oma pere liige. Ei, nad on sattunud teistsuguse kultuuri ja võõraste inimeste sekka, kes võtsid endale „eksootilise“ lapse sageli ka mitte kõige õilsamatel kaalutlustel. Seal on nendele eeskujuks igasuguste madonnade ja angelinade kirg lapsendada eri rassidest lapsi, sisuliselt kollektsioneerida. Sest „vanemad“ ise oma soetatud lastega ei tegele, selleks on samuti põhiliselt immigrantidest teenrid.
Tuleks võtta arvesse ka seda, et USA-s seadustati samasooliste abielud juba 7 aastat tagasi, ehk 2015. aastal, ja seal vastavalt riikliku rahvaloenduse büroo andmetele olid 2019. aastal samasooliste paaride lastest 43,3% lapsendatud. Williams Institute teabe kohaselt kasvatasid veel 2011. aastal LGBT paarid umbes 2 miljonit last.
Creating A Family andmetel olid 60% LGBT „perede“ lapsendamistest transrassilised, ehk homod eelistavad nende endidega võrreldes teise nahavärviga lapsi. Mis iganes neid „vanemaid“ erutab…
Kuna USA ühiskonna omapära seisneb veel selles, et lausa traditsiooniks on kujunenud naabrite perede jälgimine ja nende peale keele kandmine, mis on tihtipeale edukas (meilgi hakatakse varsti puhuma vilet nii, et hoia kõrvu) – et isa aitas tütrel kiige peale ronida ja sealjuures olevat puudutanud teda kuidagi valesti – kõik see paisutab „peresisese“ ahistamise statistikat.
Eesti aga on seni veel traditsioonilise pere kants ja nii traagilise ajalooga väike rahvas nagu eestlased hoiab oma lapsi. Mida ka ei väidaks viljatute salk ja nende vasakliberaalsed kupeldajad.
Sotsiaalkindlustusameti peadirektor, olgu ta kasvõi kümnekordne reformierakondlane ja olgu tema poja ristiisadeks kasvõi viis Randperet ja kolm Rahumäge, ei tohiks siiski nii laimata eesti perekondi, ohustades sealjuures lapsi.
Mina näiteks usun, et Maripuu-Gräzini peres keegi väikest Kasparit seksuaalselt ära ei kasutanud. Aga ma pole kunagi olnud ei kommunistliku partei ega reformierakonna ridades.
Ivan Makarov