Meeleavaldused Toompeal ja Vabaduse väljakul: vägivaldne jõud tuli alati väljaspoolt

Tarandi kuulsad vopsu saanud eurokannikad on saanud peamiseks EKRE vastu esitatavaks süütõendiks.

Kaks meeleavaldust rändepakti vastu said provokatsioonide sihtmärgiks, mis lubab eeldada vaenuaktsioonide suunatust ja rändepakti toetajate soovi olukord vägivallani viia.

Kõigil EKRE-välistel ja “mistahes vägivalda” hukka mõistvatel poliitilistel jõududel on sõnavool kiire tulema, kui süüdistada saab EKRE-t, kuid kui “oma inimesed” vägivallalt tabatakse, tekib kohe kidakeelsus.

Vägivalla kultiveerijateks on olnud sotsid ja Eesti 200. Provokaator Tarand pidi tegelikult tol esmaspäeval olema tööl Euroopa Parlamendis, kuid ei saanud ilmselt pidutsemisele Ivari Padariga õigel ajal piiri, ja läks Toompeale laamendama. Sotsid oleks võinud eeldada, et neil pole oma vihaseima poliitilise vastase EKRE toetajate meeleavaldusel midagi rahustavat öelda, kuid nad läksid ikkagi rahvast ärevile ajama – teised erakonnad ju väljakule ei tulnud, sotsid aga tõid provokatsioonile kaasa isegi alles tööle asunud siseministri.

Kesknädalas kirjutab Andres Laiapea kokku tõelise paskvilli, kus ta toob mängu kurikuulsa Breiviku, kes korraldas vasaknoorte kokkutulekul tapatalgu, kuid pange tähele! – ta ei võta potentsiaalse Breivikuna mitte võõrale meeleavaldusele ilmunud Kuklalasu-Indrekut, vaid vihaseid EKRE toetajaid. Lisaks vaatleb ta oma loos vägivalda ainult läbi paremäärmusluse, jättes kõrvale moslemid ja vasaäärmuslased – see artikkel ei vääri autori tiitlit “poliitikavaatleja”, see on ideoloogiatöötaja kirjutatud, sest teisiti ei saa võtta lausekatket “…EKRE poolt üleskeeratud inimeste väljumist kontrolli alt…”

Aga naastes teise meeleavalduse juurde, mis toimus Vabaduse platsil, siis seal võttis provokatsiooni ette naabruses sõjanõu pidanud Eesti 200. Ühelgi isal pole mõistlik minna lapsega “natside” miitingule, kes tema enda hinnangul olevat väga pahad – ja lapse ema filmis sel ajal eemalt oma elukaaslase tegevust. See on nii läbinähtav tülinorimine, et Eesti 200 pole isegi oma hinnangut andnud, peale lakoonilise: “Eesti 200 ei olnud erakonnana selle intsidendiga mitte kuidagi seotud, peale fakti, et kaamerate ette sattunud inimesed kuuluvad meie erakonda.”

Vaevalt et isegi Merkeli-meelne sakslane läheks lapsega mingile Saksa moslemite või Antifa üritusele, kus oht on reaalne. Eestis kasutas ta last lihtsalt ära – äkki keegi teeb midagi, mida saaks lapse ohtu seadmisena kujutada, kuigi seda tegi ta reaalsuses ise. Eesti 200 inimestele võiks siinkohal soovitada: vaadake seda projektiparteid terasema pilguga ja te näete, et selline põhimõteteta, kuid samas rahvuslusvastane seltskond pole jätkusuutlik, see valgub üsna ruttu Vabaerakonna moel laiali.

Kolmapäevases infotunnis praadisid EKRE saadikud taas peaminister Jüri Ratast, lootes talt saada hukkamõistu vasakliberaalsele vägivallale rändepakti-vastastel miitingutel. Parim tulemus, mida saadi, oli mokaotsast tunnistamine, et vägivald on lubamatu, kuid konkreetseid süüdlasi peaminister hukka ei mõistnud. Rahvas aga andis viimaste populaarsusküsitluste järgi EKRE rändepakti-vastasusele ning tasakaalukale ja enesekindlale tegutsemisele provokaatorite vastu kiitva hinnangu.

Kommentaarid