30.12.2015
ülejõe
Paljudele tartlastele on sügavalt korda läinud kesklinna üldplaneeringu ümber vältav debatt parkide täishoonestamise üle. Kahjuks tuleb tunnistada, et sisuliste argumentide kõrval on seni lubamatult palju lehe- ja sõnaruumi saanud ekslikud arvutused, lahmivad väited ning ebakohased võrdlused. Aga selle asemel, et täna neid ümber lükkama ja õigeks muutma hakata, tahan juhtida tartlaste tähelepanu millelegi hoopis olulisemale. Tartu Postimees, kes on seni seisnud kogu pargidebati keskmes, on tegelikult oma uue omaniku kaudu selle üks huvitatud osapooltest – ja sellisena jäävad paratamatult õhku rippuma inetud küsimused kogu debati erapooletusest.
Abilinnapea: Holmi ei hoonestata
Kui kesklinna üldplaneering 2010. aasta lõpus algatati, seadis linnavalitsus eesmärgiks planeering 2013. aasta keskpaigaks, st. enne järgmisi KOV valimisi vastu võtta. Abilinnapea Raimond Tamm, kes planeeringu koostamise eest vastutas, kinnitas veel 2013. aasta veebruaris, et Atlantise kompleksi juures asuvat „Holmi parki ei hoonestata“. Sama aasta suve lõpul kinnitatud üldplaneeringu eskiislahendus nägi samuti ette Holmi pargi säilimise. Planeeringuosakonna juhataja Indrek Ranniku kinnitas omakorda, et kui kõrghooneid lisandubki, siis Sadama asumisse Turu tänava piirkonda, aga kindlasti mitte Emajõe äärde. Paraku ei suutnud linnavalitsus planeeritud ajaga üldplaneeringut kehtestada, ning kuigi Reformierakond jäi ka peale valimisi linna edasi valitsema, vahetati muidu tööga hakkama saanud abilinnapea Raimond Tamm välja sotsiaaldemokraadist Väätsa vallavanema Jarno Lauri vastu.
Linnaarhitekti jõulised tõmbed
Kuid huvitaval kombel sai 2010. aastal alguse veel teinegi, üldplaneeringu koostamisega rööbiti jooksnud ning palju poleemikat tekitanud protsess. Tartu linnaarhitekt Tiit Sild oli nimelt just sellest ajast saadik koostanud kogu Emajõe vasaku kalda parkide hoonestamise kava Vabadussillast Võidu sillani, mida vahendas esmakordselt laiemale avalikkusele Tartu Postimehes 27. aprillil 2011 ilmunud Jüri Saare artikkel „Tartu linn kavandab Ülejõe pargialade taashoonestust“. Linnaarhitekt Sild oli majakatuste kaldenurkade ja linna värvitoonide kokku sobitamise kõrvalt leidnud aega mastaapse ja ennekuulmatu eskiisprojekti koostamiseks ja animeerimiseks, ning leidnud sellele esmapilgul uskumatuna mõjuvale kavandile ka õigustuse valglinnastumise vältimise ja ajaloolise hoonestuse taastamise lippude all. Ometigi on Tartu arengu eripärasid paremini tundes väga raske uskuda, et linnaarhitekt oleks nii mahuka ja riskantse projekti koostamisel niigi pingelise töö kõrvalt lihtsalt õhku tulistanud. Seesama mainitud Jüri Saare artikkel toobki välja kogu lahenduse taga seisva tellija: „Nende (st. linnaarhitekt Tiit Silla ja teda abistanud arhitektuuritudengi Martin McLeani – toim.) töö tõukus Narva 2c ehk Atlantise-taguse krundi omaniku soovist ehitada perearstikeskus.“ Artikkel selgitab, et lumepall kogu Ülejõe hoonestamiseks läks veerema linnavalitsuse koridorides erinevaid kooskõlastusi taodeldes.
Kes on tegelik tellija?
Mida artikkel aga ei maini, on Atlantise-taguse krundi omaniku nimi. Tartu linnavalitsus on koostanud mahuka registri kesklinna üldplaneeringut meedias kajastanud artiklitest, kuid läbi viie aasta pole üheski loos mainitud krundi omanikku välja toodud. Sellest läheb mööda isegi 19. märtsil 2013. aastal ilmunud Jüri Saare ülevaatlik analüüs „Tartu kesklinnas jagub ruumi ehitamiseks küllaga“, kus tuuakse välja praktiliselt kõigi üldplaneeringust mõjutatud kruntide omanikud – aga Narva mnt 2c olemasolu isegi ei mainita.
Eestis on kruntide omanikke puudutav info avalik teave ning kõigil soovijail on võimalik endale 1 € eest Interneti vahendusel kinnistusraamatu väljavõte tellida. Kõnealuse maatüki omanike ajalugu algab kinnistusraamatus alates 2002. aastast, kui krunt jaotus ebavõrdsetes osades 7 eraisiku, ilmselt õigusvastaselt võõrandatud vara pärijate vahel. 2003. aastal liikus kogu krunt ühe Põlva ehitusfirma omandusse ja võõrandati järgmisel aastal sama omaniku teisele firmale. Aasta hiljem, 2004. aastal omandas krundi ravimite hulgimüüja AS Magnum Medical, kelle suuromanikule Margus Linnamäele kuulub see läbi OÜ Solaron Kinnisvara tänaseni. Viimati mainitud ettevõte sündis krundi eelmise omaniku OÜ Paljastor Kinnisvara jagunemisel. Selle teise haru, praeguse nimega OÜ Ecobay tegevusalaks on uuselamurajooni rajamine Tallinasse Paljassaare poolsaarele ning tema omanike ringi on kuulunud lisaks Linnamäele ka sellised tuntud nimed nagu Eerik-Niiles Kross ja Kaur Kender. Viimane oli Linnamäe enda kinnitusel ka hiljuti toimetuse survel läbi kukkunud plaani taga tuua Postimehe juhiks kolumnist Hardo Pajula.
Muidugi lisab kogu loole ohtralt vürtsi tõsiasi, et Margus Linnamäe sisenes 2013. aasta septembris, mõned kuud enne KOV valimisi meediaärisse, ning omandas 50% osaluse AS Eesti Meedia. Alates 2015. aasta augustist on ta Postimehe grupi ainuomanik. Oma huvi meediaäri vastu on ise erakordselt kidakeelne ning hoolekalt meedia tähelepanu vältiv Linnamäe põhjendanud sooviga vältida eesti meedia sattumist vene kapitali mõjuvalda. Kriitikud on näinud strateegilise sammu taga pigem soovi omada kaalukaid hoobasid oma suuremõõduliste ja vastuoluliste ärihuvide kaitsmiseks. Linnamäe tegevusest on läbi aastate leidnud kajastust variisikute, tankistide ja offshore-firmade kasutamine, samuti nagu fiktiivsete pettuste organiseerimine ning jõuliste võtetega ravimiturul domineerimine. Nüüd tuleb eelnevale lisada ka magnaadi võimalik huvi oma Holmi krundi ja kogu Emajõe vasakkalda hoonestamiseks soodsa ühiskondliku arvamuse kujundamise vastu, ning tõele au andes on Tartu Postimees seda talle ka pakkunud. Kuigi arvamusi esitatakse justnagu mõlemalt poolt, tasub neid vaid veidi põhjalikumalt lugeda, et selgelt mõista kuhu suunas on kaldu Tartu kesklinna tulevik.
Lõhkise küna ees
Eelneva taustal on selge, et planeeringu kitsaskohtade lahkamisel tuleb samm tagasi teha, ning õigupoolest uuesti algusest alustada. See, mida linnaelanikele pakutakse, tuleb kõigepealt üldsegi välja selgitada. Kui räägitakse Konverentsikeskus / Riigimaja püstitamisest, siis kust lõpeb Keskus, ja algab Maja? Kas pole vägagi tõenäoline, et üldise huvi kattevarjus langetatud pargid rakendatakse kättevõidetuna taaskord erahuvide teenistusse? Tartu bussijaamast Tasku ehitamisel tõmmatud jõujooned peaksid meile kõigile selleks küllaltki selged orientiirid kätte osutama. Samuti on lahtiseks jäänud küsimus, kas Riigimaja hakkab haldama Riigi Kinnisvara AS või leitakse selleks „rentaablim“ võimalus koostöös eraarendaja(te)ga. Välistada ei saa ka võimalust, et asjaolude kokkulangemisel vajadus Riigimaja just Holmile ehitada „ära kukub“, nii et kogu ajalooline jõesaar mängeldes Tartu magnaatidele kätte potsatab. Linnavalitsuse kuluaarides sosistatakse veel ka stsenaariumist, kus Riigimaja projekteerijad „avastavad“, et nende hoone sobitub kõige paremini Atlantise tagusele alale, nii et pargi jõeäärne osa ümberkruntimise teel just Linnamäe valdusse saaks. Ka siin ei ole midagi uut päikese all, kuigi maadevahetusskandaalid on seni Tartu kesklinnast õnneks kaarega mööda käinud.
Sõltumata sellest, milliseks kujuneb „planeerijate“ täpne tegevuskava, on mõned üldised suundumused selgelt välja joonistunud. Arendajate peamiseks töömeetodiks on vana ja äraproovitud: „Küsi palju, saa oma!“ Seatud vastakuti kogu Ülejõe kvartali „taastamisega“ on linnakodanikel lihtsam leppida ka kauni Holmi pargi asendamisega „kõrgtiheda hoonefrondiga“, mida praegu ettevalmistatav üldplaneering ette näeb. Ilmselgelt ei saaks seda plaani ellu viia ilma linnavalitsuse aktiivse osaluseta. Viimase rolliks on eelkõige planeering linnavolikogust läbi suruda, ent mitte vähem oluline pole ka avalikkust raugestavate kommentaaride jagamine ning planeeringule formaalse nõusoleku fooni tekitamine. Seda eesmärki teenivad nii Holmi hoonestamise alles viimasel hetkel üldplaneeringusse lisamine, planeeringut kirjeldama mõeldud ülisegased infost üleküllastunud kaardikihid kui ka vahetult avalikustamise perioodi alguses läbi viidud puhtsümboolsed arutelud. Hea kui saab rääkida lisanduvast jäätisekohvikust ja jalgrajast, veel parem on rõhutada II maailmasõja haavade lappimist ning „elu viimist“ Ülejõe kallastele, asendada ebameeldiv tõde parkide raiumisest hoopis meedivama narratiiviga linnaruumi sidustamisest ja tihendamisest. Pargiskandaali valguses on Tartu linnavalitsus JOKK-skeemi kõrvale loonud ka FOKK-skeemi. Planeeringu avalikustamisega olevat kõik ju formaalselt korras, kuigi linnavalitsus pole parkide mahavõtmist tänaseni selge sõnaga välja ütelnud, ning räägib seniajani „haljasalade mõningasest vähenemisest“.
Parke tuleb kaitsta
Tänaseks on selge, et rünnak parkidele on arendajate poolt tõsiselt ette võetud. Iseenesest pole selles midagi üllatavat, sest nende vaatevinklist on tegu mahavistatud rahaga Tartu kõige magusamas linnaruumis, millel puudub otstarve ja omanik. Selge on ka see, et linnavalitsus, kes justkui peaks omanike huvides tegutsema, on survele järele andnud ning arendajatega ühte jalga asunud sammuma. Planeeringute eest vastutav abilinnapea Jarno Laur nimetas loomuliku reaktsioonina parkide kaitseks Internetis antud allkirju „räigeks valeks“, ning kombineeris Tartu Postimehes avaldatud vastuartiklis arvudega nii et parkide pindala justnagu üldse ei vähenekski.
Paraku ei saa me üle ega ümber asjaolust, et Tartu Postimees on minetanud oma usaldusväärsuse Tartu tulevikku väga oluliselt puudutava debati haldamisel. Linnamäe nime pole viie aasta jooksul kordagi mainitud, rääkimata sügavamate seoste otsimisest Holmi hoonestuskava ja meediagrupi omaniku erahuvide vahel. Samuti pole seni kusagil käsitletud seoseid kesklinna üldplaneeringu ning justnagu juhuslikult samal ajal linnnaarhitekt Tiit Silla poolt välja käidud utopistliku ehituskava vahel. Selles olukorras ei jää Tartu Ekspressil üle muud kui küsida ja nõuda kommentaare kõigilt asjaosalistelt. Puuduliku alusinfo korral ei saa üldplaneeringu vastu võtmine ja kinnitamine kõne allagi tulla.
Lõpetuseks andkem veelkord sõna planeeringuosakonna juhatajale Indrek Rannikule. Küllap võib selle 2013. aasta septembris Tartu Postimehes ilmunud kommentaari ridade vahelt välja lugeda temagi suhtumist linnavalitsuse ning poliitika suurrahastajate koostöös kavandatud varjatud arendusplaanidesse.
„Hoonestame kõigepealt ära need tohutud tühjad alad, kuhu on juba detailplaneeringud tehtud, kuhu saab teha nii kortermaju kui ärimaju. Kui need on valmis, siis vaatame, kas on põhjust minna korrastatud pargikeskkonna kallale. Meil on tühjad tagahoovid Fortuuna kvartalis. Kesklinna lähiümbruses on detailplaneeringutega kaetud krunte, nii et vähe ei ole,“ sõnas Ranniku.
Kommentaarid:
Margus Linnamäe, ettevõtja
Millised on teie plaanid seoses Narva mnt 2c krundiga?
Ma ei ole selle teemaga absoluutselt kursis. Palun rääkige René Teimanniga meie (UP Investi – toim.) Tallinna kontorist.
Tallinna kontorist vastati, et René Teimann viibib välismaal puhkusel ja ei saa teemat kommenteerida. René Teimanni isa on Enn Teimann, Siim Kallase pikaajaline protežee, kes on pikalt töötanud Riigi Kinnisvara juhatuse liikmena ning oli ka selle esimeseks esimeheks. René Teimann on omakorda enne kinnisvaraärisse sukeldumist teinud karjääri KAPOs. Kui peale Enn Teimani RKASi esimeheks valitud Tiit Ottis esitas Teimanni tegevuse uurimiseks kuriteoteate, olevat René Teimann meedia andmetel omakorda alustanud kättemaksuoperatsiooni Ottise toetajate vastu. Antud kriminaalmenetlus on kuulutatud riigisaladuseks.
Tiit Sild, endine linnaarhitekt
Kust saite innustust Ülejõe pargi täisehitamise kavandamiseks? Kui tihti kohtusite eskiisi koostamisel Margus Linnamäe või tema lähikondlastega? Kas mainitud projekt oli otseselt või kaudselt seotud kesklinna üldplaneeringu algatamisega?
Ma ei ole kunagi Margus Linnamäega isiklikult sel teemal kohtunud. Küll aga suhtlesin aktiivselt inimestega, kes tegelesid tema perarstikeskuseks mõeldud krundile detailplaneeringu taotlemisega. Esialgu peeti nende taotlust parki maja ehitada jaburaks. Mõtlesin, et tulen neile vastu ja koostan laiema kava Ülejõe pargi hoonestamiseks, et visualiseerida, kuidas see ala mitte paarikümne, vaid ka neljakümne või saja aasta lõikes areneda võiks. Ma loodan, et vastav samm oli üheks tõukeks ka kesklinna üldplaneeringu koostamisele. Tartus on ruumi ja võimalust nende kavade ellu viimiseks. Meie kavandis sisalduvad ka suuremahulised avalikud alad, see pole päris niimoodi et loome siia täistuubitud linna. Võib-olla kõrgusega me pisut liialdasime, olen nõus.
Martin McLean, arhitekt
Kas osalesite Tiit Sillaga 2010. ja 2011. aastal perearstikeskuse kavandamises ja projekteerimises Narva mnt 2c krundile? Millises mahus Holmi hoonestamine kõne all oli?
Alguses küll, kui projektiga polnud veel õieti tegelema hakatud, sai mõeldud, et võiks olla mingisugune nägemus, kuidas perearstikeskuse hooned tolles konkreetses kohas mõjuksid. Selle raames areneski välja plaan, et mõtleme siis ala nagu laiemalt, et tekiks tervik. Lõpuks liikus visioon nii kaugele, et perearstikeskus ei mänginud seal enam mingit rolli. Sellele võib vastu vaielda, kuid arhitektide roll on välja pakkuda julgeid visioone a la Lasnamäe kanali kujutamine tiigina. See viib mõtlemist edasi.
Jüri Saar, ajakirjanik
Mis pani teid loobuma Atlantise taguse krundi omaniku kajastamisest kesklinna kruntide omanike kaardil? Kas Margus Linnamäe ettevõtte omanikuna võib Postimehe kajastuse objektiivsust mõjutada?
Ausalt öeldes ma ei mäleta mis põhjustel Linnamäe krunt mainitud graafikust välja jäi. Ma ei oska välja tuua mil moel oleks Linnamäe kajastuse objektiivsust mõjutada saanud, sest Tartu Postimehe toimetuse tasandil ei ole meil küll temaga mingit pistmist olnud. Holmi hoonestamisel on minu teada võtmetähtsusega olnud Riigi Kinnisvara soov see maja just täpselt sinna teha. Kunagi võis küll see nii olla, et Linnamäe soov perearstikeskust ehitada protsessi rattad veerema pani. Aga mulle meenub Indrek Ranniku tiimi selge hoiak, et üldplaneeringut tasub pargi-aladele laiendada alles peale Fortuuna kvartali ja teiste vabade kruntide hoonestamist. Kahjuks ei haaku see enam linnavalitsuse tänaste plaanidega.