Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Meenutusi Reformierakonna valitsemisaegadest ehk Taavi Rõivase “peenhäälestamisest” – nende endi tänaste väidete taustaks

-
17.11.2019
Taavi Rõivas kasutas ametliku visiidi Ämarile ära oma valimiseelseks poliitreklaamiks.
© Scanpix

Reformierakond üritab praegu EKRE ministreid valesüüdistustega elimineerida, seetõttu on hea tagasi vaadata nende endi poliitikute valitsemisaegadele aastatel 2014-2016, mil nemad kahtlaste asjadega tegelesid.

Reformierakond tuli 2015. aasta Riigikogu valimiste eel välja kampaaniaklipiga, mis oli osaliselt filmitud Ämari lennubaasis. Klipi filmimine lennubaasi territooriumil ja selleks vajalike kooskõlastuste saamine tekitas ajakirjanduses küsimusi ja president Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et kaitsevägi tuleb hoida valimiskampaania tegemisest lahus.

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas ütles, et erakonna reklaamklipi filmimiseks olid kõik vajalikud kooskõlastused olemas. Kaitseväe nooremleitnant Roland Murof aga väitis, et kahe poole omavahelises suhtluses ei selgunud ühemõtteliselt, et tegemist on just erakonna poliitilise reklaamiga.

Veel Rõivase omaaegsetest tegemistest. “Riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid. Mitte keegi ei analüüsi nende sammude laiemaid tagajärgi,” kirjutas peaminister Taavi Rõivase nõunik Ruta Arumäe Postimehe arvamusloos.

Kui Taavi Rõivas tegi teise valitsuse, leidsid analüütikud, et enim esinevad koalitsioonileppes sõnad nagu “toetame”, “analüüsime”, “jätkame”, “parandame”, “arendame”, “tagame”, “viime”, “kaalume”, “tõstame” ja “suurendame”. Kui aga valitsus hingusele läks, sõnas sotsiaalkaitseminister Taavi Rõivase teises valitsuses Margus Tsahkna: “Tänane valitsus on muutumas seisaku mootoriks. Selline peenhäälestus peab lõppema.”

Praegust valitsust kritiseeriva Rõivase kohta aga kirjutas meedia: “Peaminister Taavi Rõivas hakkas ajapikku tähtsatele kohtumistele jõudmiseks eelistama liinilennu asemel rendilennukit.”

Kuigi Rõivas väitis omal ajal, et “Nii oleme nüüdseks jõudnud punkti, kus meil pole enam odavast tööjõust tulenevat konkurentsieelist ning me peame edasi mõtlema, kuidas teha asju nutikamalt, rakendades teaduse ja innovatsiooni tulemusi oma majanduse vankri ette”, ei teinud tema valitsus tehnoloogiliseks arenguks suurt midagi, sest ettevõtjad on tänaseks ennast sätestanud odavtööjõule.

Ja lõpetuseks Rõivase immigratsioonipoliitikast pagulaskriisi saabudes: “Nagu Jean-Claude Juncker ütles, ei ole olukord Euroopas hea. Praegu on aeg näidata üles solidaarsust, kus põgenike jaotusvalem ei ole enam vaidlusküsimus. Eesti seisab selle eest, et kõik riigid panustaksid kriisi proportsionaalselt. Selle kokkuleppe me suvel saavutasime ja nüüd saame keskenduda probleemi tuumale, milleks on sõja eest põgenevate inimeste aitamine,” ütles Rõivas.

Allikas: Postimehe arhiiv