Mereinstituut selgitab, kuhu läheb “liiga vähene” teadusraha – ikka soopõhiseks mereuurimiseks

Eesti,
- Updated
©Uued Uudised
Ütle, meri, ega Sa ometi soolist diskrimineerimist tee?

Eesti teadus nõuab täiendavat raha ja nüüd selgub, milleks seda vaja on – nimelt soopõhisteks gender-mereuuringuteks.

Läänemaailma teadus võtab endalt üha enam tõsiseltvõetavust maha – tõsiteadusesse, mis on puhtalt füüsikaseadustel põhinev, pikitakse ohtralt sisse ideoloogiat, mis muudab selle lihtsalt umbluuks, või nagu aastate eest oli üks termin – uhuunduseks.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut on teenäitaja soolise võrdõiguslikkuse vallas, edastati kolmapäeval õppeasutuse pressiteates.

Seega ei ole mereinstituudis põhirõhk ei merel, kalavarudel ega vee puhtusel, vaid ikka vanal heal sooideoloogial.

Mereteadused, nagu ka teised loodusteadused, on enamikus maailma riikides meeste ala, kus juhtivatel ja otsustavatel ametikohtadel on märkimisväärselt vähe naisi. Eesti mereinstituut on selle poolest erandlik – akadeemiliste töötajate hulgas on mehi ja naisi võrdselt ning pooltes osakondades tuntakse meesteadlastest suurt puudust. Teisalt on juhtivteadurid praegu kõik mehed.

Selgub, et mõnel pool tuntakse puudus juba ka meestest. Kas teaduses ei peaks esikohal olema mitte kõrgharidus ja kompetentsus ehk teadlaste olemasolu, mitte “triibulised nimekirjad”?

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut osales partnerina augustis lõppenud programmi „Horisont 2020“ projektis Baltic Gender. Projekti kaudu on kaheksas Läänemere piirkonna partnerasutuses alates 2016. aastast toetatud ja juhitud muutusi, mille eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust. Projekti käigus töötati välja näitajad, mille abil jälgida soolist tasakaalu. Samuti avaldati struktuurimuutuste kohta brošüür 13 parima tavaga, mis soosivad võrdseid võimalusi, läbipaistvaid protsesse (näiteks töölevõtmisel) ja õiglast koostööd.

Nagu näha, ei uuri teadlased mitte merd, vaid osalevad gender-programmides, kuhu lähevad nii inimesed, töötunnid kui ka rahalised vahendid. Seepeale jääb vaid öelda – vaene Läänemeri…

Kogu järgnev jutt näitab, et tõsiteadlased uurivad Pakosta palgalõhet, soolist võrdõiguslikkust, GenderWave’i metoodikat, erisoolisi katseobjekte ja isegi teatud kalaliikide kadumise järel tekkivat soolist tööhõivet.

Projekti Baltic Gender käigus tehtud analüüside ja partnerinstituutide kogemuste põhjal koostati Eesti mereinstituudis ja Klaipeda Ülikooli mereuuringute instituudis soolise võrdõiguslikkuse kavad, mis viidi ka ellu. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi direktori Markus Vetemaa sõnul analüüsiti projekti vältel väga üksikasjalikult soolise võrdõiguslikkuse teemat Eesti mereinstituudis. 

Pakosta pidi pärast uuringuid siiski pettuma – palgalõhet mereinstituudis ei leitud ja vajadus on hoopis meeste järele.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaugseire ja mereoptika juhtivteaduri Tiit Kutseri sõnul peeti Baltic Genderi raames huvitavaid arutelusid teemadel, millele varem ei olnud mõeldud. Tehti analüüs, millest selgus, et instituudis soolist palgalõhet ei ole (enamikul ametikohtadel on naiste palk pisut kõrgem) ega esine ka selliseid soolise võrdõiguslikkuse probleeme nagu suurtes ülikoolides ja suuremates riikides.

“Erinevalt teistest on Eesti mereinstituudi probleemiks noorte meesteadlaste puudus. 75% nooremteaduritest on praegu naised, samal ajal kui teadlaste taimelavaks olevas loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on 60% õppuritest mehed,” selgitas Kutser. Mereteaduste populariseerimine (eriti meestudengite seas) on ka instituudi uue soolise võrdõiguslikkuse kava üks punkte.

Sooideoloogia valitseb nii teaduses kui rahastamises, isegi katseobjektide valikul.

Baltic Genderi peamine rahvusvahelisel tasemel uuendus on GenderWave’i metoodika. See sisaldab sissejuhatavate tekstide ja näidetega loetelu küsimustest, mida teadlased saavad oma projekte kavandades endale esitada, tuvastamaks, kas uurimistöös võib olla soolisi aspekte, millega peaks arvestama. Seda nõuavad tihtipeale ka rahastajad. On valminud ka digirakendus, mis aitab kiiresti sellist analüüsi teha,” selgitas uue metoodika arendamist juhtinud vanemteadur dr Helena Valve Soome Keskkonnainstituudist.

Kutseri sõnul on paljudel juhtudel on sooline aspekt ilmne – näiteks bioloogilistesse uuringutesse kaasatakse mõlemast soost katseobjekte. Teinekord võivad soolised eripärad olla kaudsed.

“Näiteks mereteadlaste uuringutel põhinev soovitus lõpetada mõne kalaliigi püüdmine teatud piirkonnas jätab töötuks kalurid, kelleks on põhiliselt mehed, ning tekitab rannakülades sotsiaalseid probleeme,” näitlikustas Kutser. GenderWave’i abil saab uurimistöö sisu kiiresti läbi analüüsida ja võimalikud sooga seotud aspektid tuvastada.

Seda lugedes tekib tunne, et kas teadusele praegustki rahastust vaja oleks… sest kui soomoment välja jätta, saaks mered ka praeguste vahenditega läbi uuritud.

Kui keegi leiab, et meil on vähe raha sotsiaalseteks abiprogrammideks, siis vaadake, kuhu raha läheb – teadlased uurivad, kas meri on mees või naine.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused