16.11.2020
Kõik need inimesed selle plakati taha (“Meil on ruumi!”) pangu riigi jaoks täpselt kirja, kui palju neil endil ruumi ja rahalisi vahendeid on, ja mitu migranti nad oma koju võtavad.
Isegi Euroopa Liit tunnistab juba massimigratsiooni ohtlikkust ning migrantide integreerumise kehva seisu, kuid paljud ideoloogilised MTÜ-d jätkavad rännet soodustavaid ja kiitvaid kampaaniaid.
Euroopa Liidu valitsused tegid reedel pärast tuliseid vaidlusi ühisavalduse seoses hiljutiste terrorirünnakutega erinevates Euroopa linnades, seostades vägivaldse äärmusluse kasvu selles osalt ka migrantide suutmatusega siinsesse ühiskonda integreeruda, kirjutas meedia möödunud nädalal. Aga kui palju kahju on juba Euroopale ja kristlikule kultuuriruumile tehtud!
Sisserändajate lõimimine Lääne ühiskonda on suuresti läbi kukkunud, millest annavad märku terrorism, sisserändajate massiline kuritegevus, no-go-tsoonid, paralleelühiskondade teke, islamikogukondade radikaliseerumine ja palju muud. Üha enam tunnistatakse, et migrandid ei suuda ega tahagi integreeruda, vaid toovad oma ühiskonna koos probleemidega siia kaasa – ja ometigi jätkub rändepropaganda.
Nii teatab BNS: “Arenguabiga tegeleva vabaühendus MTÜ Mondo ootab hinnapakkumist rändeteemaliste lühinukufilmide tootmiseks. Videod luuakse Euroopa Liidu ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt rahastatud projekti „Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil“ raames. Tegemist on rändevaldkonda tutvustava teavitusprojektiga, mille eesmärk on avatum, kaasavam ja rahulikum suhtumine rändesse ja rändajatesse.
Rändeteemaliste nukufilmide eesmärk on suurendada noorte teadlikkust rändest, sealhulgas käsitleda rände mitmetahulisust ja normaalsust ning toetada empaatiat rändajate suhtes. Nukufilmide tegelaskujud peaksid läbi huumori tõstatama olulisi rändega seotud küsimusi, aga viitama ka võimalikele vastuoludele hoiakutes rändesse ning levinud müütidele ja väärinformatsioonile.”
Nagu näha, pole tegu isegi mitte lõimumisalgatusega, vaid ülemaailmse rände propagandaga, mis lõpptulemusena peaks olukorda veelgi hullemaks muutma – mida rohkem on migrante, seda vähem on neil põhjust integreeruda.
Sellise destruktiivse tegevuse vastu aitaks see, kui kõik huvigrupid (ettevõtjad, ülikoolid, vabaühendused, ka erakonnad), kes migrantide Eestisse toomist korraldavad ja toetavad, vastutaksid täiel määral nii migrantide siiatoomise kui ka nende siinoleku eest. Alustada võiks kasvõi Mondost – teatagu avalikult, et kui Eestisse saabuvad Rootsi granaadiplahvatused, Prantsuse noarünnakud või Kölni käperdamised, võtavad nad endale moraalse ja ainelise vastutuse migratsiooni tagajärgede eest. Sest nemad õpetavad sallivad olema ju vastuvõtjaid, mitte aga pahandusi kaasa toovaid tulijaid.
Muidu oleme olukorras, kus liberaalid ja vasakpoolsed on “sallivad”, nõuavad migrante Eestisse, kingivad neile eestlust ja kodakondsust, aga kõik selle maksab kinni riik ehk maksumaksja. Alustuseks peaks iga rände soosija üksikisikuna teatama avaldusega, kui paljude migrantide eest on ta nõus oma kulude ja kirjadega hoolt kandma. Loogu näiteks “kõigieestlased” või sotsid oma fond, mis rahastab liikmete endi rahaga sisserändajate hakkamasaamist.
Teine täiesti mõeldav variant on see, kui migrantide vastuvõtmise korral rajatakse nende keskused jõuka Eesti südamesse – Viimsisse, Tabasallu, Tiskresse, Peetrisse ning mujale Tallinnase ja lähiümbrusesse, kuhu on koondunud jõukale järjele saanud eestimaalased. Migrantide “tervitamine” peab alati algama ühiskonna jõukaima osa valmidusest jagada oma elukeskkonda teistest kultuuridest tulnutega – muidu pannakse vaesed sisserändajad vaste eestlaste sekka ja eliiti see enam ei huvita.
Nimelt on just sellised, ettevõtluse ja võimupoliitika kaudu haljale oksale saanud inimesed kõige “avatumad”, kõige enam valmis võõrtööjõudu sisse vedama – kui nemad on isikliku eeskujuga valmis oma elukeskkonda migrantidega jagama, mis siis saab Vao või Vägeva külarahval vastu olla? Muidu hakkavad asjad käima nagu Lääne-Euroopas, kus turvalistes eramurajoonides elavad võimupoliitikud ei teagi, kui ohtlik on äärelinnades immigrantide tõttu elada.
Sellised asjad tuleks ka ettevõtluse puhul käima panna – siia võõrtööjõudu toovad firmad vastutavad ka migrantide poolt ühiskonnale tekitatud kahju eest. Esiteks maksaksid nad kinni oma tööliste pahateod ja teiseks peaksid nad kaudsete maksudega ja kasvõi osaliselt kinni maksma ühiskonna kulutused, alates mistahes riiklikust väljaõppest (ka keeleõpe) kuni kriminaalsest käitumisest tingitud kahjudeni (migrantide riiklikud kohtukulud).
Nii pidanuks suvel, kui Eestisse toodi kolm koroonahaiget ukrainlast, võtma vastutuse selle eest nii firma, kuhu nad tööle pidid minema, kui ka Põllumajandus-kaubanduskoda, makstes kinni ka kõik kulud, mida maksumaksja pidi nende rumala poliitika eest kandma. Ka Boltid-Woltid peavad oma töötajate pahategude eest kukrut kergendama ning kõik välistudengite soodustused peaks tulema ülikoolide endi eelarvest.
Eelnimetatud Mondo aga alustagu juba praegu eurorahade jahtimist, et ise oma rahastamisega kinni maksta nii migrantide saabumise kui ka nende siinelamise. Selline tegevus, kus tehakse suuri kampaaniaid, selgitamaks rahvale, kui hea on migratsioon, kuid peagi näitavad pommiplahvatused ja vägistamised vastupidist, tuleb igal juhul lõpetada.