Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mihhail Kõlvart: mälestus Suurest Isamaasõjast kestku

-
29.01.2022

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart külastas laupäevaseid üritusi Leningradi vabastamise auks fašistlikust blokaadist ja andis intervjuu sputnik-meediale.

Eesti pealinna juht ütles, et külastab mälestusüritusi regulaarselt, kuna ajalugu on vaja tunda ja mäletada. „Meie keerulistel aegadel ei tohi me unustada üht Suure Isamaasõja traagilisemat ja samas ka kõige kangelaslikumat lehekülge… Me peame alati mäletama rahva mehisust, vankumatust ja ühtsust,“ lausus Kõlvart.

Leningradi blokaadi lõppemise 78. aastapäevale pühendatud üritused toimusid täna Tallinna Vene kultuurikeskuses, selles osalesid Suure Isamaasõja veteranid, Eesti ja Venemaa ühiskonna- ja kultuuritegelased, kes jagasid oma mälestusi traagilistest sündmustest Leningradis, kuhu sakslased suunasid umbes 150 000 mürsku ja üle 107 00 pommi, mis koos näljaga võtsid 641 000 kuni 1,5 miljoni inimese elu (erinevalt mürskudest pole hukkunud inimesi seniajani täpselt üle loetud).

Otseloomulikult märgib sputnik Mihhail Kõlvarti pildi ja intervjuu kontekstis, et „oma olulise panuse Leningradi elanike hävitamisse andsid ka eesti ja teiste Pribaltikumi vabariikide kollaboratsionistid, paljud nendest ei saanudki oma karistust.“

Kindlasti mõistab Kõlvart erinevalt kohalikust Venemaa eriteenistuste hääletorust, et eestlaste jaoks ei olnud see Isamaasõda, kuna isamaad on siiski erinevad. Ja kollaboratsionistid on ikkagi need, kes teevad koostööd okupatsioonivõimudega. Eesti Vabariigi seisukohalt olid peaokupandid siiski justnimelt nõukogude väed, mis pommitasid Tallinna linna mitu korda, hävitades sadu hooneid ja inimesi ning jäid siia pooleks sajandiks. Soomlased pole aga „Leningradi kaitsmise“ ettekäändel okupeeritud Soome alasid üldse tagasi saanud.

Ja veel: Tallinna linnapea foto, kus kraele on trükitud ühe “n”-iga Tallin, on tema seisuse kohta kohatu. Eesti Vabariigi pealinna meer ei peaks kaasa mängima sellele okupantidele omasele ülbusele.

Ivan Makarov