Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mille poolest sarnanevad Etioopia peaminister ja Postimehe ajakirjanikud?

-
09.12.2019
Etioopia peaminister Abiy Ahmed sai preemia ühe sõja lõpetamise eest, arvestamata jätkuvat kodusõda. Sama kahepalgeline on ka Postimehe ajakirjanike autasustamine tegemata asjade eest.
© Reuters/Scanpix

Täiesti naeruväärne on see, kui preemia saab keegi mingi asja eest, mis tegelikult ei toimi.

Norra pealinnas Oslos kuulutas Nobeli komitee 2019. aasta Nobeli rahupreemia laureaadiks Etioopa peaministri Abiy Ahmedi, kes sõlmis rahu naaberriigi Eritreaga ja lõpetas kauakestnud konflikti. (ERR, 11. oktoober 2019)

Etioopia Oromia osariigis sai sel nädalal surma 67 inimest, kui peaminister Abiy Ahmedi vastased protestid muutusid etnilisteks kokkupõrgeteks, teatas politsei reedel. (Postimees, 25. oktoober 2019)

Nagu näha, piisas Nobeli rahupreemiaks naaberriigiga sõja lõpetamisest, kuid oma riigis käivad tapatalgud edasi. Alles esmaspäeval tuli veelgi üks värske ja paljutähenduslik uudis: Etioopia ametnikud peavad lõpetama interneti sagedase sulgemise, manitses ÜRO mõtte- ja sõnavabaduse eriraportöör David Kaye.

Mis on Etioopial ja selle peaministril ühist Postimehe ajakirjanike ja ühinguga Korruptsioonivaba Eesti?

Ühing Korruptsioonivaba Eesti andis esmaspäeval, korruptsioonivastasel päeval toimunud konverentsil “Kala mädaneb peast ehk väärtusjuhtimine ettevõttes” üle tänavuse korruptsioonivastase teo tunnustuse, mille pälvisid ajaleht Postimees ja uuriva toimetuse reporterid Martin Laine ja Oliver Kund, kes andsid TTÜ väidetava pettuse kajastamisel olulise panuse vihjeandjate kaitse temaatika tõstatamisele Eesti ühiskonnas, kirjutab BNS.

Tõsi küll, nagu kirjutab ERR: “Postimehe andmetel esitasid Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadlased Euroopa Komisjonile valeandmeid, millega paisutati TTÜ töökoormus kunstlikult suureks ning raha kanti töötasudeks inimestele, kes projektis ei osalenud”, paljastasid ajakirjanikud tõesti korruptsiooni.

Ainult et tulem on äraspidine ehk ei vasta ühingu Korruptsioonivaba Eesti kiitvale lausele: “…andsid TTÜ väidetava pettuse kajastamisel olulise panuse vihjeandjate kaitse temaatika tõstatamisele Eesti ühiskonnas.”

Nimelt teatab Aripäev 8. oktoobril: “Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse instituudi juhtumi uurimiseks moodustatud uurimiskomisjon lükkas süüdistused pettuses ülikooli reeglite rikkumisest hoolimata tagasi.” Seega mätsiti seaduserikkumised Aaviksoo ülikoolis lihtsalt kinni, kusjuures rektor hiilis juba skandaali algusest peale vastutusest kõrvale.

Ja milline on “vihjeandja” saatus? Hoopis Ragnar Nurkse avaliku halduse instituudi doktorandina töötanud Keegan McBride`st on saanud patuoinas. “Uurimise käigus ilmnenud asjaolud viitavad, et Keegan McBride’i tegevust ei ole võimalik käsitada vaid heausksena ja töölepingu seadusest tuleneva lojaalsuskohustusega kooskõlas olevana,” väidetakse TTÜ komisjoni järelduses.

“Isiklikult olen sügavalt pettunud, et siirana tundunud vilepuhumisest alguse saanud uurimiste käigus loobus vilepuhuja täielikust koostööst,” sõnas Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Teha koostööd nendega, keda paljastasid?

“Tallinna Tehnikaülikool ja Kanepi kool on asunud nendes valitsenud rikkumistest avalikkust teavitanud vihje-andjatele survet avaldama. Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse Instituudi euroraha-pettusest teada andnud Keegan McBride vahetas ülikooli sees töökohta, misjärel TTÜ rektoraadi büroo infoturbe-spetsialist käis uusi ülemusi McBride’i eest hoiatamas,” kirjutas Postimees septembri lõpus.

“Tallinna Tehnikaülikooli rahastamisskandaali avalikustanud vilepuhuja Keegan McBride on ülikooli raportist ja sellele järgnenud isiklikust rünnakust häiritud. “Ma loodan, et ülikool, võttes arvesse avalikke, ebakorrektseid, julme ja laimavaid rünnakuid minu vastu, palub avalikult vabandust,” kirjutab Delfi 6. detsembril.

Niisiis, mida tegid ära Postimehe ajakirjanikud vihjeandjate kaitseks? Kohe mitte kui midagi. Vilepillipuhuja tehti patuoinaks ja TTÜ koos oma vingerdajast rektoriga on õiged pealegi.

Hoopiski täpsem vastus ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevuse motiividest selgub uudise jätkust.

Konkursi raames tõstsid ühingu Korruptsioonivaba Eesti liikmed esile veel kaks olulist nominenti, jätkab BNS.

“Kuigi saime valida vaid ühe teo, tunnustame lisaks ka saadet “Pealtnägija” ning ajakirjanikku Anna Pihli märkimisväärse panuse eest huvide konflikti ja korruptsiooniohu paljastamisel,” selgitas Jaakkola.

23. oktoobril Pihli avaldatud lugu “Maaeluminister survestas alluvaid seoses M.V. Wooli juhtumiga” pani alguse korruptsiooniohtliku olukorra paljastamisele ning 8. novembril tõi “Pealtnägija” meeskond avalikkuse ette minister Järviku nõuniku Arumäe huvide konflikti seoses PRIA-ga.

Siit aga jõuame uue tasemeni – ajakirjanike nn korruptsioonivastane võitlus ei puuduta üht õigusriigi olulisemat mõistet ehk süütuse presumptsiooni. Vaja on ainult keegi kohtuta risti lüüa ja medal kukub rinda.

Ütleb ju riigisekretäri komisjoni aruanne: “Materjalide põhjal ei olnud komisjonil võimalik teha järeldust selle kohta, kas minister Mart Järvik jättis PRIAle kohtuasjas volituse andmata Urmas Arumäe klientide huvidest lähtudes.”

Ei Arumäe ega Järvik ei ole üheski institutsioonis peale ajakirjandusinkvisitsiooni ja opositsioonituleriida süüdi mõistetud, aga ajakirjanikud koguvad juba autasusid. Ja mille eest? Õigusriigi põhimõtete jalge alla tallamise eest poliitmängude kajastamisel.