Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Minister Riisalo andis rahvuskonservatiividele teada, et Eesti üleujutamist põgenikega pole kavas takistada

-
17.03.2022
Signe Riisalo
© Uued Uudised

Neljapäeval kohtus EKRE Riigikogu fraktsioon sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja kantsler Maarjo Mändmaaga, et saada ülevaade põgenikekriisist, kuid midagi rahustavat saadud infost ei tulnud.

Minister Riisalo märkis, et kuna Eestis on palju ukrainlasi juba varasemast ajast, siis on riik, nagu kogu Baltikum, põgenike jaoks adoptiivne paik ehk ukrainlased tulevad sugulaste juurde. “Algselt sihiks pandud kümne tuhande piir on ületatud, aga kuna ukrainlastele kehtib viisavabadus ja piiril sisenemine on neile vaba, siis ei saa riik põgenike arvu vähendamiseks midagi teha,” sõnas ta.

Urmas Reitelmann polnud selle väitega nõus, öeldes, et riik saab igal juhul teatada oma võimekuse lõppemisest ning üks koht, kus saaks põgenike sissevoolu takistada, on Pagulasabi erireiside lõpetamine. EKRE saadikud arvasid, et kuna ukrainlased saavad nagunii vabalt sisse pääseda, siis on Poolasse eribussidega neile järele sõitmine vale, seda olukorras, kus Eesti vastuvõtuvõimekus on lõppemas.

Signe Riisalo märkis seepeale, et Eestis on erinevate väärtushinnangutega inimesi ja kui osa tunneb põgenike vastu erilist empaatiat, siis ei saa neid takistada. Kantsler Mändmaa täpsustas, et Pagulasabi, kes on riigi partner põgenike siiatoomisel, teeb seda oma raha eest ning sotsiaalministeerium on neilt vaid nõudnud, et põgenike siiatoomine kooskõlastataks PPA-ga ning et abistamine toimuks täispaketina, seega mitte ainult neid tuues, vaid ka laialipaigutamist ning majutamist organiseerides. “Samuti soovitame tuua vaid neid, kellel on siin keegi ees,” lisas kantsler.

Jaak Valge rääkis ministrile eestlastele ääretult kehvast demograafilisest situatsioonist juba enne Ukraina sõda ning nentis, et praegune põgeniketulv tähendab eestlaste vähemusrahvuseks muutumist juba lähitulevikus, paarikümne aasta jooksul, küsides, kas valitsus on sellise arenguga arvestanud. Minister Riisalo jutust ja suhtumisest võis aru saada, et Reformierakonna valitsusel pole see isegi pähe tulnud ja see teda ka ei huvita.

Kui Jaak Valge kritiseeris miinimumpalga võimalust põgenikele maksmisel olukorras, kus meil on endil 45 000 töötut ja vaid 7000 vaba töökohta, rääkis Riisalo, et võõrtööjõudu soovivat vaid teatud majandussektorid ja seda spetsialistidena. “Spetsialistid miinimumpalga peale?” küsis EKRE saadik, kes loobus ministriga eestluse tuleviku üle arutlemast, sest selles küsimuses polnud reformierakondlasega millestki rääkida. Jäi mulje, et valitsus näebki saabujaid juba alaliste elanikena.

Palju küsimusi esitati ministrile Eesti võimekuse kohta põgenikke võõrustada. Helle-Moonika Helme juhtis tähelepanu sellele, et alles räägiti haiglate ülekoormatusest ja küsis: kas tervishoiusüsteem kukub nüüd kokku või tekib teenuste defitsiit? Ta  märkis, et laste suur osakaal tähendab seda, et tööleminejaid polegi nii palju, kui oodati, lastega peredel peavad pereemad ilmselt ka jääma koju pere eest hoolitsema ja ka naistele sobivaid töökohti, seega jäädakse sotsiaalsüsteemi toetuste peale. “Kas me arvame sinisilmselt, et saame kõige sellega hakkama?” küsis ta, mille peale tunnistas minister, et ühiskond hakkab alles muutusteks valmistuma.

Riisalo sõnul on riik saanud umbes 2000 eluruumi pakkumist, kas täiesti tasuta, tasuta lühikeseks perioodiks või väikese tasu eest. Paljud põgenikud on paigutatud hotellidesse, kuid pärast ajutise kaitse saamist tuleb põgenikel ikkagi liikuda alalistesse elukohtadesse. Riik arvestab praegu saja tuhande saabujaga, kellele kavatsetakse eraldada neljakuuliseks esialgseks perioodiks 128 miljonit eurot, sealhulgas näiteks haigekassa kuludeks 41 miljonit, lastetoetusteks 6 miljonit jne.

Minister esitas mõningad andmed hetkeseisu kohta.Eestisse on saabunud 23 886 sõjapõgenikku, neist 6067 on siit teed jätkanud, seega on Eestiisse jäänud 17 819 ukraina põgenikku. 40% neist on lapsed, pensionäre on vaid 5%, kuigi viimaseid prognoositi umbes 20%. Riigi kaudu on majutuse saanud 4549 inimest, neist üle poole Tallinnasse. Pärast seda, kui põgenikud saavad ajutise kaitse, on täiskasvanutel võimalik registreeruda tööturule ja lapsed kooli saata.

EKRE saadikud tundsid muret meditsiinilise olukorra pärast, arvestades näiteks leetrite suurt levikut Ukrainas, samuti küsiti venekeelse keskkonna laienemise kohta, kuivõrd enamik ukrainlastest soovib lapsi panna vene kooli, ning suur osa saabujatest ongi venekeelsed. Minister kinnitas valitsuse soovi panna nad eestikeelsesse kooli, kuid tunnistas, et otsustajaks on siiski emad. Riisalo sõnutsi on valitsus mures ka võimaliku ukrainlaste ja venelaste vastasseisu pärast, aga millegi muuni peale muretsemise pole jõutud.

Laias laastus jäi ministri jutust mulje, et valitsus alles hakkab probleemidega tegelema, ukrainlasi nähtakse pigem püsiasukatena, massirände mõju eestluse ja eestlaste tulevikule valitsust ei huvita, rännet piirata ei kavatseta ja riik hakkab kontrollimatut rännet lihtsalt kinni maksma.

Kohtumist kommenteerib ka Urmas Reitelmann: “Kohtusime täna sotsiaalminister Signe Riisaloga, kes rääkis hetkeolukorrast seoses sõjapõgenikega. Asjad on sedavõrd näruses seisus, et riigis on välja kuulutatud eriolukord.

Empaatiline peaminister muide eitas eilses infotunnis eriolukorra seisundit, kas oli tegu patoloogilise valetaja järjekordse udujutu või täieliku teadmatusega, polegi tegelikult oluline. Oluline on katastroofiks paisuv pagulastulv, mis halvab omavalitsused, kooli- ja tervishoiusüsteemid. Riigil on tehtud mingid rehkendused 30, 60 ja 90 tuhande peamiselt Ukraina venelase eestisse tulekuks.

Küsisin, miks lubab valitsus Mondo ja Pagulasabi parasiitidel iga päev uusi inimesi süüdimatult Eestisse sõidutada. Riisalo, kes ka ise sellist sigadust ei toeta, tõdes, et kuna tegu on vabatahtlike “samariitlastega”, ei saa riik teha muud, kui paluda, et immigrandipumbad teeksid koostööd PPA-ga.

Oleneb sõja kestvusest ähvardab meid reaalne oht jääda oma kodumaal vähemusse, millele lisanduvad juba täna tohutud sotsiaalsed probleemid ja metsikult kõrge hind maksumaksjale. On ütlematagi selge, et Eestisse saabunud inimestest, ei kavatsegi enamus tagasi minna.

Kõige tipuks on meil eestivaenulik valitsus, kes vaatab, erinevalt teistest Euroopa riikidest, kuidas Eesti põgenikega üle ujutatakse ega näi taipavat, et kusagilt läheb suutlikkuse piir, mis usutavasti oligi 10 000 ja on tänaseks kahekordselt ületatud. Ainus, kuidas inimesed ise olukorda täna mõjutada saavad, on vähemasti lõpetada Pagulasabi ja Mondo taoliste parasiitide toetamine, kes omakasu nimel kasutavad ühelt poolt ära heatahtlikke inimesi, teisalt ja eriti küüniliselt, aga sõjaga kaasnevat viletsust.”