18.11.2019
Kõige õigem maailmapäästja pidavat seda tegema oma diivanilt pärast seda, kui ta on eelmise õhtu ööklubikülastusest toibunud ja vanemate poolt täiendatud pangakonto üle vaadanud – nii räägiti kunagi Greenpeace aktivistidest.
Kolumnist Priit Pullerits teeb Postimehes testi: “Tee kindlaks: kas oled tõesti roheline või lihtsalt jutupaunik?” Sealjuures küsib ta, et kas tõesti usub keegi, et plastkõrre asemel bambuskõrrega juues päästab ta maailma? Ehk nüüdsel kliimahüsteeria ajastul kohtab liiga palju õõnsat keskkonnaalast kelkimist.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus märkis esmaspäeval parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjonis riikliku energia- ja kliimakava arutelul, et kliimakava eelnõu ei näe ette tehnoloogiahüpet ega kliimaneutraalsele majandusele üleminekut, vaid hoopis taastuvenergia eesmärgi vähendamist, ja see tulevat ümber teha.
Pentus-Rosimannus esindab nii enda erakonna kui ka kõigi teiste Eesti kliimahüsteerikute agendat, kus kliima päästmisel tegeletakse ainult trenditeemadega, milleks hetkel on süsinikuneutraalsus. Nende jaoks on lihtsam tegeleda teemadega, mis on kaugemad ja abstraktsemad.
EKRE poliitik Martin Helme ütles kord, et kliimahüsteerias on täiesti unustatud keskkonnakaitse. See tähendab, et Eesti padurohelised ei tegele ammugi enam tõsiselt plastikuuputusega, nad ei tunne huvi, kui halvasti võib mõjuda nii meie kui maailma keskkonnale Rail Baltic või Tallinn-Helsingi tunnel ega ka mitte teiste valupunktidega, mis puudutavad meid siin ja otse.
“Eestil on kõik eeldused tehnoloogiahüppe abil muutuda süsinikusaaste vabaks majanduseks ja luua nii tulevikuks ka majanduslikud eelised uute töökohtade üle juba alanud võitluses,” väidab Pentus-Rosimannus, kes ei märka, kuidas juba praegu kavandatakse majanduste ohverdamist kliimahüsteeriale ning enamik hüsteerikutest pole isegi läbi kaalunud, kui palju läheb riikidele maksma sunniviisiline kliimaneutraalsus kindlaks tähtajaks.
“Kliimakava nime all riigikogule tutvustatud kirjeldused asjadest, mis niikuinii juhtuvad, ei vasta küsimustele, kuidas luuakse tugi tehnoloogia arendustele ja teadusele,” väidab Pentus-Rosimannus.
Jällegi unustab poliitik, et kaasaja tehnoloogiliste lahenduse alus on elekter, kuid kliimaneutraalsusnõuetega suretatakse välja omamaine elektritootmine ja seatakse Eesti sõltuvusse kahtlasest ja julgeolekumõjuga võõrenergiast, mis muudab selle ka kallimaks. Taastuvenergeetilised alternatiivid on kallid, vähetootlikud ja välja arendamata. Laias laastus tahab Pentus-Rosimannus muuta kõigepealt elektrihinna kättesaamatuks ja elektriühenduse katkendlikuks ning siis hakata selle peale uusi tehnoloogiaid välja arendama.
Pentus-Rosimannus peaks tõsiselt läbi tegema Priit Pulleritsu rohelisuse testi, sest on kahtlus, et tema kuulub lausa mürkroheliste sekka? Või pigem siiski trendipõhiste kliimahüsteerikute ridadesse…