Mis saab looduslikest pühapaikadest — praegu tunduvad need kõigil risuks jalus olevat

Annetus hiiesAnnetus hiies

Mida aeg edasi, seda rohkem saabub teateid looduslike pühapaikade haaramisest majandustegevusse.

Riigil tuleks sellega seoses vastu võtta poliitiline otsus — kuidas suhtuda kristluse-eelsete aegade eestlaste muinasusundisse ja kas kõike sellega seonduvat kavatsetakse üldse säilitada?

Praegu tundub, et eestlust üha enam tõrjuv riik soovib kõigepealt lõpu teha nendele pühapaikadele, mille lätted ulatuvad muinasaegadesse — milleks on IT-riigile nutiseadmete ajastul vaja hiisi, ohvripaiku ja pühasid objekte? Esimene samm selles suunas on jätta need lihtsalt kaitseta ja lasta probleem lahendada raha suunas tormaval JOKK-ühiskonnal.

Sel nädalal esitas Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige ja sihtasutuse Hiite Maja juhatuse liige Tiit Kaasik Muinsuskaitseametile taotluse Rakvere lähistel asuval ajaloolisel Tõrma hiiemäel toimuvate raietööde peatamiseks, kuna tööd on vastuolus hiiepaikade hoidmise eeskirjadega.

Raietööd avastas Kaasik juhuslikult päev varem, teavitades koheselt nii saetöölisi kui maaomanikku ja selgitades neile, et käsilolevate töödega on tegemist püha paiga rüvetamisega, millega eksitakse nii pärandipaiga hoidmise kui esivanemate tavade vastu. Eksperdi taotlust toetab ka kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), mille eesmärgiks on tegeleda puidutööstusest erinevate metsandushuvigruppide esindamise ja nende huvide edendamisega.

Praeguseks on pühapaikade ekspertidele ja kodanikuühenduse koordinaatoritele teada, et 19. märtsil kohtusid Hiiemäel muinsuskaitseinspektor Mirjam Abel ja maaomanik Madis Ellamaa, rääkides läbi sanitaarraie tingimustes. Inspektor soovitas põõsarinnet mitte eriti puutuda, et mets liigselt pargiks ei muutuks. Samuti soovitas inspektor jätta raiumata lintidega puud ning “pühad tammed, pärnad ja pihlakad”.

Raieteatiselt on näha, et luba anti kuivanud ja murdunud puude eemaldamiseks 30 tihumeetri ulatuses, aga see ei vasta tegelikule olukorrale, sest raiutud on ka noori ja elujõuliseid kaski, mände, kuuski, sarapuid, kadakaid. Tiit Kaasiku sõnul kinnitab Tõrma hiie juhtum taaskord üldteada fakti pühapaikade kohta — Muinsuskaitseameti hoolimatust hiiepaikade suhtes.

Segametsaga kaetud Tõrma hiiemägi asub Rakverest 2,5 kilomeetri kaugusel Rakvere – Väike-Maarja – Jõgeva – Tartu maantee ääres ja on lagedate põldude vahel silmatorkav ja kaunis maamärk. 3 hektari suurusest hiiemetsast toimub raie 1,55 hektaril. 2013. aastal raiuti Muinsuskaitseameti heakskiidul hiiemetsa servast lagedaks 0,3 hektarit, mis jääb mööduva elektriliini vööndisse.

Ahto Kaasiku 2016. aastal ilmunud “Pühapaikade teejuht” jutustab: rahvapärimused kõnelevad, et Tõrma küla hiiemäel kasvasid varem vanad tammed. Hiies käidi ravimas, palvetamas, tuld tegemas ja enne tähtsamaid ettevõtmisi nõu pidamas. Hiie lael on suur kivi, millele viidi ande. Praegu on kivi asemel maapinnal vaid lohk.

Ajaleht Virumaa Teataja kirjutab, et 3. mail 1930. aastal kogunes ligikaudu 500 inimest hiiemäele Jüriöö aastapäeva tähistama. Pikemalt saab Tõrma hiiemäe kohta lugeda eelpoolmainitud raamatust.

Praegu tundub tõesti, et looduslikud pühapaigad, mis on osake meie ajaloolisest mälust, on kõigile risuks jalus, peale inimeste, kes veel hoolivad eesti rahva minevikust, olevikust ja tulevikust.

Allikas: Eesti Metsa Abiks

Kommentaarid