Mis saab Venemaa soome-ugri rahvaste keelest ja kultuurist?

Eesti,
©Mihkel Maripuu/Postimees
Hõimupäevad Tallinnas 2017. aastal.

Lugedes ERR-i uudist “Soome-ugri rahvad muretsevad keele hääbumise pärast”, jääb silma ilmselgelt vastandlik arvamus, sõltuvalt sellest, kas räägib Eesti või Venemaa soome-ugri vabariigi esindaja – viimaste hinnang on hirmutavalt leebem.

Nii ütleb Soome-ugri hõimuliikumise edendaja, Fenno-Ugria sihtasutuse nõunik Jaak Prozes, et kõige kriitilisemas seisus on just hõimurahvaste keel ja haridus. “Mis meile teeb kõige rohkem muret, on nende keeleline hääbumine, mis on seotud sellega, et Venemaal soome-ugri keeltes ei ole võimalik saada haridust,” selgitas Prozes.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Venemaa soome-ugri rahvad on alaesindatud nii kohalike omavalitsuste kui ka parlamentide tasandil. Ühest küljest nagu Venemaa vägivaldselt neid alla ei suru, aga ta loob sellist keskkonda, kus enam need soome-ugri keeled ei ole aktsepteeritud,” lisas ta.

Mordva riikliku ülikooli teaduri Julia Soshkova sõnul aga on mordva keel heas seisus. Venemaa teaduste akadeemia udmurdi filiaali direktor Aleksei Ponomarjov ütles, et soome-ugri rahvastel on kujunemas linnakultuur ning seda hindab ta positiivse faktorina.

Tahtmata hõimurahvaste esindajate arvamust kahtluse alla panna, võib eeldada, et nad ei julge Venemaa autoritaarse ja ametnike-keskse riigisüsteemi reaktsiooni kartes asjade tegelikku seisu ametlikult valgustada. Mõlema esindaja jutu tõepärasuses võib kahtlus tekkida kasvõi Tallinna kontekstis, kus vene keel tõrjub eesti keelt kaitseseisundisse – pole mingit alust arvata, et see Venemaal teistmoodi oleks, pigem vastupidi. Pealegi ei kanna linnakultuur ühtegi keelt ja rahvakultuuri sedavõrd hästi edasi kui maaelu – kui üldse kannab.

Muide, 2005. aastal kiitis tollane haridus- ja teadusminister Mailis Reps Venemaal Mari Eli Vabariigis sealsete maride olukorda, mille Kremli propaganda kohe ära kasutas. Hiljem väitis Reps, et langes provoktasiooni ohvriks.

Päris huvitav aga on BNS-i vahendatud sotsi Marianne Mikko jutt, mis lausa kiirgab kahekeelsust. „Kui me räägime hõimurahvastest, siis me ei mõtle mitte ainult nende keele ja kultuuri kaitsele, vaid ka nende positsioonile oma ajaloolisel kodumaal, õigusele olla oma maa ja loodusvarade kasutaja. Assimilatsiooni ja rahvusliku identiteedi kadumisega seotud probleemide lahendamine sõltub nii riikide poliitikast kui noore põlvkonna hoiakutest oma kultuuri, keelde ja ajalukku,“ märkis Mikko.

Sotside multikultuurset ja rahvusriikluse-vaenulikku poliitikat arvestades on see küll vägagi küüniline – on ju nende liider Jevgeni Ossinovski nimetanud rahvuslust “ohtlikuks düstoopiaks”! Euroopa Liidu liidrid räägivad pidevalt rahvusriikluse kaotamisest ja ühtse “eurooplase” tekkest (Macron) – ka Lääne valitsev suhtumine rahvustesse pole soosiv ning sotsid on selle rahvustevaenuliku ideoloogia ühed edasikandjad.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused