Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mis seob Eestit ja Nigeeriat? Kas Boko Haram on Eestis päral?

-
03.01.2019
Eestlastel on õigus teada – ega see Nigeeria sõdalane järsku Eestis pole?
© AFP/Scanpix

Neljapäeval avaldati rahvastikuregistri ametlikud andmed selle kohta, et Eestis elab 144 riigi kodanikke.

Kui võtta arvesse vaid neid riike, mille kodanikke elab Eestis vähemalt 500, on möödunud aasta jooksul suhtarvult enim kasvanud Eestis elavate Nigeeria kodanike arv, vahendab BNS.

Nii elas rahvastikuregistri andmetel käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 600 Nigeeria kodanikku. Eelmise aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 435 Nigeeria kodanikku. Seega kasvas Eestis elavate Nigeeria kodanike arv aastaga 38 protsenti.

Teise riigina, kus tulijate arv kasvas samades mastaapides, nimetatakse Indiat, mis on ka arusaadav, sest selle maa kõrgharidussüsteem on väga kuulus – tervelt 94% kõrgkooli lõpetanutest lahkub kodumaalt Läände. Aga mida annab maailmale Nigeeria, kus on siia tulnud sadadesse ulatuv mass mustanahalisi, keda näeb pidevalt linnatänavatel tolgendamas?

Eesti kodanikel on õigus teada, miks on need inimesed siin ja mida nad siin teevad? Miks? Sest see riik on vägivallakolle ja alles neljapäeval kirjutas BNS uudistes: “Nigeeria kirdeosas ründasid pühasõdalased taas sõjaväebaase”.

BNS, 3. jaanuar. Boko Haram vallutas eelmisel nädalal riigi kirdeosas kaks Tšaadi järve ääres asuvat sõjaväebaasi. Äärmuslaste kätte langes pärast ägedaid lahinguid Baga linnas asuv baas ja sellest viie kilomeetri kaugusele jääv baas nimega Mile 3.

Enne seda korraldasid Boko Haram mässulised Nigeeria kirdeosas varitsusrünnaku armeekonvoile, tappes 13 sõjaväelast ja ühe politseiniku. Põhja-Nigeerias ründasid islamistid samal ajal Gidan Haliluse ja Gidani asulaid, kus tapeti vähemalt 25 inimest.

Nigeerias on loodud üks maailma verisemaid islamiterroristide organisatsioone Boko Haram, kes on laiendanud oma operatsioone kõigisse naaberriikidesse. Ja Eestis on 600 nigeerlast – mida me teame neist? Ärge tulge ütlema, et nemad on tolle riigi parim osa – järsku on nad hoopis kodumaalt kuritegude eest põgenejad? Kui võimalik on üldse nende kodumaalt objektiivset taustauuringut saada?

Aastatagustel andmetel õppis Eesti ülikoolides 262 nigeerlast. Mida teevad siin teised? Ja kas need 262 on ikka reaalsed tudengid? Perioodil 1. jaanuarist kuni 19. oktoobrini 2018 anti pererände ja õppimise osas elamislubasid Nigeeria kodanikele vastavalt 33 ja 59. Tundub, et Eestis hakkab tekkima alaline Nigeeria kogukond – mille alusel ja miks on neid Eestile vaja?

Nigeerlased on Euroopas kurikuulsad – just sellelt maalt pärit migrant tappis ja tükeldas Itaalia linnas Maceratas 18- aastase itaallanna. Mullu oktoobris leiti Roomas mahajäetud hoonest 16-aastase vägistatud ja tapetud Desiree Mariottini surnukeha, mille järel arreteeriti kaks Senegali kodanikku: 26-aastane Mamadou Gara ja 43-aastane Brian Minteh, ning veid hiljem vahistati ka kolmas kahtlustatav, 40-aastane Nigeeria mees.

Itaalia politsei andmetel on neil rändekriisiga tekkinud kaks Aafrika maffiat, mis tegelevad uimastikaubanduse ja prostitutsiooni vahendamisega – Lagose (Nigeeria) ja Dakari (Senegali) maffia. Nigeeria on kogu Euroopale tuntud petukirjade lähtemaana.

Siinkohal on meil kõigil vähimagi rassismivarjundita õigus teada, mida kujutab endast Nigeeria kogukond Eestis. Mille alusel on nad saanud elamisload? Kui paljud neist reaalselt töötavad? Kas nende tausta kontrollitakse? Sest islamiterrorist ei pea olema habemega araablane, ta võib olla ka Boko Haramile kaasa tundev ja Eestis elav nigeerlane!

Infoks. Boko Haram kuulutas 25. augustil 2014 Nigeeria kirdeosas, Gwoza linnas, välja islamiriigi. See on teine 2014. aastal välja kuulutatud islamikalifaat (esimese kuulutas välja äärmusrühmitus Islamiriik Iraagis ja Süürias 2014. aasta juunis). Nad soovivad kehtestada Nigeeria kirdeosas islami šariaaseadustel põhinevat riiki ja keelata kogu Nigeerias läänelik haridus ja valimised. Märtsi alguses 2015 vandus Boko Harami esindaja helifailil truudust ISISe äärmuslaste juhile, kaliif Abu Bakr al-Baghdadi-le ja terroriorganisatsioonile Islamiriik.

Äärmusislamistlik Boko Haram asutati 2002. aastal eesmärgiga takistada lääneliku elustiili ja hariduse jõudmist Nigeeriasse. Boko Haram tähendab kohalikus hausa keeles “läänelik õpetus keelatud”. Boko Haram alustas relvastatud võitlust islamiriigi loomiseks 2009. aastal. USA pani sekti terroristlike organisatsioonide nimekirja 2013. aastal. (Vikipeedia)

Loe ka: Päritolumaa Nigeeria — kas peaksime olema ettevaatlikud? Ohutegur on siiski kogu Aafrika.