11.04.2021
Jüri Kuke mälestustahvel.
40 aastat tagasi, 27. märtsil 1981 hukkus Venemaal Vologda repressiivasutuses eesti teadlane, Tartu Ülikooli kunagine õppejõud Jüri Kukk.
Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus kooliõpetajate perekonnas. Koolihariduse omandas Mõisaküla ja Abja keskkoolides. 1958. aastal astus Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1963. aastal elektrokeemikuna. Tegi läbi kohustusliku sõjaväeteenistuse Nõukogude Armees, kus temast sai ka kompartei liige. Pöördunud 1965. aastal tagasi Tartusse, sai Jüri Kukest dotsendi teaduskraadiga õppejõud. Avaldanud ligi paarkümmend erialast teadustööd.
1975. aastal avanes Jüri Kukele võimalus siirduda erialaselt ennast täiendama Prantsusmaale Bellevuesse Pariisi lähedal. Aastane viibimine välismaal tõi endaga kaasa põhjaliku muudatuse teadlase maailmavaates. Tulnud tagasi Eestisse, jutustas Jüri Kukk avameelselt kõigile oma tööst välismaal ja elust nn kapitalistlikus ümbruskonnas. Mõnedele siinsetele sovetimeelsetele kolleegidele polnud seesugune avameelsus meeltmööda. Hakati otsima ettekäändeid teadlase töökohalt vallandamiseks.
1979. aastal Jüri Kukk otsitud põhjustel Tartu Ülikoolist vallandatigi. Pannud juba enne seda parteipileti lauale ja tasunud ära viimase liikmemaksu, avaldas keemik soovi koos perekonnaga lahkuda Nõukogude Liidust, et saada erialast tööd välismaal.
Emigreerimistaotluse rahuldamise asemel Jüri Kukk 13. märtsil 1980 elukoha lähedalt Tartus otse tänavalt arreteeriti. Eesti NSV Prokuratuuri “eriti tähtsate asjade vanemuurija” Erich Vallimäe (1950) eestvedamisel klopsiti tema vastu kokku nn kriminaalasi ENSV KrK paragr 194 järgi (Nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavate teadvalt valede väljamõeldiste levitamine). Karistusmäär – kaks aastat vangistust.
Mõni nädal hiljem arreteeriti Tartus ka bioloog Mart Niklus (1934). Kuna kaasosaline oli juba varem nn nõukogudevastase tegevuse eest aastaid GULAGis karistust kandnud, sai temale “karmi, kuid õiglase” nõukogude kohtu poolt osaks maksimaalne karistusmäär, mida üldse oli võimalik mõista – 10+5 aastat. Lisaks veel “eriti ühiskonnaohtlikuks retsidivistiks” vormistamine…
Protestiks elementaarsete inimõiguste rikkumise ja naeruväärsete süüdistuste vastu õigusemõistmisel Eesti NSV Ülemkohtus alustasid mõlemad asjaosalised sügisel 1980 näljastreiki. Eluohtlikus seisundis saadeti Jüri Kukk 1981. aasta algul karistust kandma Tallinna Patarei vanglast Venemaale, rikkudes seeläbi isegi tolleaegseid seadusi. Justiitsvägivalla ohver hukkus Vologda repressiivasutuses 27. märtsil ning sängitati 30. märtsil 1981 selle linna kalmistul ka mulda.
1989. aastal saadi naaberriigi võimudelt luba tuua Jüri Kuke põrm kodumaale. Ümbermatmine toimus 25. novembril 1989 Kursi kalmistul. Auvalves sarga ümber seisid endised kommunismivangid. Südamliku järelhüüdega lahkunule esines Tartu Ülikooli rektor Jüri Kärner (1940-1990).
Nn laulva revolutsiooni ajal nii Jüri Kukk kui ka Mart Niklus neile esitatud poliitilistest süüdistustest “süü tõendamatuse” tõttu ja vabadusekaotuslikest karistustest täielikult rehabiliteeriti.
Ikkagi ei järgnenud taasiseseisvunud Eesti õiguskaitseorganites mingit puhastust. Riigi ja ühiskonna desovetiseerimisest pole juttugi, krüptokommunism ajab praegusel ajal üha uusi võrseid. Kirjanduse andmetel annab NLKP endine liige, eespoolmainitud Erich Vallimäe praegu Pärnumaal kodanikele juriidilisi konsultatsioone – hoolimata sellest, et tema hingel lasub üks kõige jälgimaid justiitskuritegusid, mida sovetiajal annekteeritud ja okupeeritud Eesti Vabariigis seaduslikkuse suitsukatte varjus toime on pandud.
Miks siis ikkagi “demokraatliku õigusriigi” ülesehitamisest, millest möödunud sajandi lõpul Eesti Kongressi istungitel nii palju räägiti, pole Eesti Vabariigis tänaseni asja saanud?
Põhjus – riikliku tahte puudumine!
Jüri Kuke rängast saatusest saab täiendavalt lugeda raamatust “1000 tartlast läbi aegade” (Tartu 2003), lk 192. Samuti raamatust “Eesti Elulood”, Eesti Entsüklopeedia, 2000, kd 14, lk 191 ja TEA Entsüklopeedia, 2014, kd 11, lk 306. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus on 1983. aastal Stockholmis välja andnud raamatu “Mart Niklus, Jüri Kukk. Kaks, kes ei alistunud” (208 lk).
Alates 1997. aastast korraldatakse Tartu Ülikoolis Jüri Kuke mälestuskonverentse. Ülikooli endises keemiahoones, kus Jüri Kukk oli õppinud ja töötanud, avati 2001. aastal rektor Volli Kalmu (1953-2017) osavõtul teadlasele mälestustahvel.
Väliseestlasest ajaloolane, publitsist ja filmirežissöör Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar (1931-2015) on teinud ettepaneku hakata igal aasta 27. märtsi Eestis tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana.”
Rein Vanja
Tartus, 10. aprillil 2021