16.01.2020
Aafriklasi on tallinnas juba sadu. Pilt on illustratiivne.
Tallinna linnapildis on juba aastaid üha rohkem aafriklasi näha – alles praegune valitsus on hakanud rännet piirama, kuid tulemusteni jõudmine võtab aega.
Eestis elab rahvastikuregistri andmetel üle 1050 Sahara-taguse Aafrika riikide kodanikke, neist pea kolmveerandi moodustavad Nigeeria kodanikud.
Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis alanud aasta 1. jaanuari seisuga 1056 inimest, kel on mõne Saharast lõuna poole jääva riigi kodakondsus.
Selle piirkonna riikidest on Eestis kõige arvukamalt esindatud Nigeeria kodanikud. Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 713 Nigeeria kodanikku. Eelmise aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 600 Nigeeria kodanikku. Seega on rahvastikuregistri andmetel Eestis elavate Nigeeria kodanike arv aastaga kasvanud 18,8 protsenti.
2019. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 913 inimest, kel on mõne Saharast lõuna poole jääva riigi kodakondsus. Nigeeria kodanikud moodustasid neist 65,7 protsenti. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli see näitaja 67,5 protsenti. Seega on Nigeeria kodanike osakaal Eestis elavatest Sahara-taguse Aafrika riikide kodanikest aastaga kasvanud 1,8 protsendipunkti võrra.
Kui Nigeeria kõrvale jätta, siis küünib rahvastikuregistri andmetel vaid kahe Sahara-taguse Aafrika riigi Eestis elavate kodanike arv üle 50. Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 94 Kameruni ning 72 Ghana kodanikku.
Lõuna-Aafrika Vabariigi kodanikke elas rahvastikuregistri andmetel Eestis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 49, Sudaani kodanikke 23, Keenia kodanikke 20 ning Etioopia kodanikke 10.
Nende seitsme riigi elanikud moodustavad 92,9 protsenti Eestis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga elavatest Sahara-taguse Aafrika riikide kodanikest.
Siseminister Mart Helme (EKRE) algatas välismaalaste seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kiireloomulise muutmise, mille eesmärgiks on võtta kontrolli alla sisseränne Kolmandast maailmast, sealhulgas õpi- ja pereränne. (BNS-UU)