Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Nagu arvata võiski – Rail Balticust visiseb õhk välja 

-
27.09.2021
Rail Balticut tabab ilmselt BAM-i saatus – raudtee on olemas, aga vedada pole suurt midagi. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

Mõne päeva eest kirjutas meedia sellest, et Ülemistel jäetakse ära neli Rail Balticuga seotud tunnelit viiest, nüüd aga selgub, et kogu projekti valmimine lükkub 2026. aasta asemel kümnendi lõppu – üks suur mull tundub õhust tühjaks jooksvat.

Ehkki Rail Balticu ehitustööd käivad juba kõigis Balti riikides, ei ole senine eesmärk saada Rail Baltic valmis 2026. aastaks enam võimalik; raudtee valmimine lükkub kümnendi lõppu, kirjutab Postimees. See on ka viimane daatum, kuhu projekt nihutada, sest 2030. aastaks peab Euroopa transpordivõrk TENT-T valmis olema.

Selline takerdumine näitab, et Rail Baltic võib Euroopa suure ühisprojekti asemel, millena teda on kogu aeg kujutatud, jääda Eesti ja teiste Balti riikide kaela nii ehituslikult kui eksplutatsiooniliselt ehk meie ise hakkame ülal pidama seda monstrumit, milleta me oleks tegelikult väga hästi hakkama saanud ka senise raudteevõrgu baasil, mida soovitas ka EKRE.

Rail Balticu hingitsemisest on juba ammu märku andnud selle tippjuhtide sage vahetumine, mille taga nähakse nende kartust olla projekti eesotsas siis, kui see kokku kukub. Ettevaatusele manitseb ka see, et keegi ei võtnud tõsiselt Ernst&Youngi suurt möödalaskmist projekti maksumuse hindamisel – muide, sama firma näpunäidete järgi on Austraalias väidetavalt ehitatud raudteelõik, mis ei hakanudki korralikult tööle.

“Ühelt poolt ei jõua seda tehniliselt ja ehituslikult teostada, teisalt pole kogu projekti rahastamine kaetud,” ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg Postimehele. Nii ta ongi – Rail Baltic pole tegelikult Euroopa prioriteet, vaid üks EL-i paljudest projektidest, seega ei turgutata teda automaatselt, vaid projekti eest peab pidevalt võitlema, et sellele teiste ees rahastust saada.

2018. aastal valminud Rail Balticu eelprojektis arvestati Eesti lõigu maksumuseks 1,68 miljardit eurot, praegu räägitakse juba mõnevõrra suuremast summast. Tõenäoliselt tuleb lisarahastust taotleda veel ka 2028. aastal algavast eelarveperioodist. Kui esimesed objektid läksid Rail Balticul plaanitust odavamaks, siis nüüd näib olukord vastupidine, kirjeldanb Postimees kitsaskohti. Lisaks on igal Balti riigil projekti tarvis erinev strateegia.

Kuigi Rail Baltic ei saa loodetud ajal valmis ja uusi probleeme paiskub projekti rööbastele ette järjepidevalt, on RB Estonia juhatuse esimehe sõnul praeguseks selge, et Balti riikide ühendusprojekti enam sahtlisse ei panda, võetakse teema optimistlikult kokku.

Selge see, et tohutu mahuga äratehtud töid ei jäeta enam maastikule laagerdama – aga üha enam saab tõenäolisemaks hoiatus, et Rail Balticu näol saab Eesti enesele monstrumi, mille otstarbekus ja kasutegur on väike, eksplutatsioonikulud aga tulevad hingematvad.