15.03.2018
Süüria naisesüütaja
Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud kokku 206 inimest — see arv pole suur, kuid kaks pereisa on juba oma naise kallal toime pandud vägivalla pärast trellide taha saadetud.
Oma naise põlema süüdanud süürlasest pagulase Kovan Mohammadi süüdimõistmine jõustus kolmapäeval lõplikult, kui riigikohus ei võtnud tema kassatsioonikaebust menetlusse. Siinkohal peab avaldama tunnustust Eesti kohtusüsteemile, kes pole vähemalt konkreetses juhtumis kaasa läinud poliitkorrektsuse survega ega pea kurjategijat õnnetu saatusega vaesekeseks.
Harju maakohus tunnistas mullu septembri keskel Kovan Mohammadi süüdi raske tervisekahjustuse tekitamises ning valu ja tervisekahjustuse põhjustanud kehalises väärkohtlemises ja mõistis talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Kohus arvestas otsuse tegemisel, et esines oht elule ning pikaajaline tervisehäire. Seejuures kestavad kannatanu terviseprobleemid siiani. Kannatanu oli enda väitel koomas kaks kuud, haiglas kokku viis kuud ning talle tehti kuus operatsiooni, vahendab BNS.
Oli ka mitu karistust raskendavat asjaolu – perekondlik ja muu sõltuvus, alaealise juuresolek, armukadeduse motiiv ning eriline julmus ja kannatanu alandamine. Kohus leidis, et tegu ei olnud spontaanne, vaid oli kavandatud. Tuvastamist leidsid süüdistatava tehtud internetiotsinguid teemal, kuidas naist karistada, samuti teoga samasisulise filmi vaatamine ning puhastusbensiini ostmine.
Süüdistuse järgi soovis Mohammad möödunud aasta 7. märtsil Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris, armukadedusest ajendatuna, anda oma abikaasale “õppetunni”, tekitades talle karistuseks suurt füüsilist valu ja rasked põletushaavad. Mees ostis poest puhastusbensiini, sidus seejärel kodus nende tütre juuresolekul oma abikaasa neljast kohast nelja rätikuga kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas välgumihkliga põlema.
Kovan Mohammadi juhtum pole ainus: 27-aastane Haapsalus elanud Süüria sõjapõgenik Samer Khtab teipis tüli käigus naise käed kinni ja tarvitas tema kallal vägivalda. Khtab ähvardas naise põlema süüdata, olles enne naisele peale läigatanud süttivat vedelikku. Kohus mõistis Khtabile aastase reaalse vanglakaristuse, nüüdseks on ta vabanenud ja õpetab projekti “Saame tuttavaks” käigus eestlastele islami kultuuri.
Siit jõuamegi tagasi nende kahe Süüria mehe juurde — kui nad on võimelised tapma oma abikaasat, siis mida võivad nendelt ja teistelt võõrastelt oodata noored Eesti naised, kelle keeldumine kasvõi pakutud tutvusest võib temperamentsetes ja võib-olla ka sõjas rikutud närvikavaga süürlastes vallandada kuriteoni viiva viha. Hea välimusega Kovan võib nii mõnelegi multikultuursele eestlannale ahvatleva partiina näida.
Selliste kuritegude ennetamiseks on vaid üks võimalus — mitte tuua siia ühtegi teisest, meist täiesti erinevast kultuuriruumist pärit ja mitte-euroopalike tavadega inimest. Kui 200 sisserändaja kohta tuleb juba kaks reaalset kuritegu, siis tuhanded võõrad tähendavad sellise vägivalla olulist kasvu — kui kujuneb välja oma kogukond, siis muutub naise “karistamine” oma diasporaas lausa auküsimuseks, mis tulebki ära teha.