28.01.2020
Erineva emakeelega õpilasi ei saa lihtsalt niisama kokku panna. Pilt on illustratiivne.
Noorte vaimne tervis on üks valdkond, mis peaks lähiajal kindlasti ühiskonnas prioriteetseks muutuma, kuid sealgi tuleb jälgida, et asi ei muutuks “linnukese kirja panemiseks” või ei satuks ideoloogide mõjusfääri.
Iga kolmas 15-aastane noor on kogenud depressiooni sümptome ning statistika kohaselt avalduvad 75 protsenti vaimse tervise probleemidest esmakordselt enne 25. eluaastat. Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge toob välja, et noorte ärevushäired, depressioon ning halvemal juhul ka suitsiidid on Eesti ühiskonnas üha akuutsemad teemad, kirjutab BNS.
MTÜ Peaasjad on välja töötamas vaimse tervise nõustamiskeskust noortele vanuses 16-26, et ennetada probleemide süvenemist ja krooniliseks muutumist. Heateo Mõjufond toetab MTÜ-d Peaasjad 30 000 euroga noorte nõustamiskeskuse avamiseks alates jaanuarist, kus on eesmärk pakkuda noortele vaimse tervise probleemide korral individuaalset nõustamist, grupiteraapiat ja e-moodulil põhinevat tuge, seisab uudises.
Tore, kui need asjad on teaduslikel alustel päevakorda võetud, kuid unustada ei tohi ka ohumomente, mis on juba esile kerkinud.
Noorte vaimses tervises on üks oluline moment, millest ei tohiks üle ega ümber minna – see on nn lumehelbekeste sündroom ehk see, kui “vati sees” kasvanud noored ei suuda ühiskonnas toimuvate muutustega kaasa minna. USA-s ilmnes see Trumpi valimisvõidu järel, kui noored lubasid massiliselt akendest välja viskuda – selle asemel, et mõjutada ise protsesse, laskuti hüsteeriasse. Solvumiskultuur õpetab, et maas viseldes ja hüsteeritsedes on lihtsam elada kui võideldes.
Sama oli märgatav ka Eestis Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsuse loomise järel, kui mõned siinsed noored lubasid koguni Kanadasse emigreeruda ja hirm rahvuskonservatiivide võimule pääsemise ees kasvas ehtsaks hüsteeriaks. Nüüd on see tendents ilmselt hääbumas, kuid nii USA-s kui Eestis küttis meedia noorte peades üles tõelise paanika – ja sellele järgneb kahtlemata depressioon.
Maailm on suurtes muutustes ja kõik see jõuab mingil moel kindlasti ka Eestisse – ja sealjuures ei ole lahenduseks sallivusteooriad, mida reaalne elu üsna kiiresti ümber lükkama asub.
Ideoloogilises plaanis on sellel, kui noored ei saa massiliselt oma eluga hakkama, üsnagi ohtlikud tagajärjed. Üheks selliseks ohuteguriks on LGBT ringkondade kaudu levitatav propaganda oma sugu muutmiseks, mille taga pole sageli isegi mitte seksuaalne sättumus, vaid lootus kellegi teisena eluga paremini hakkama saada.
Selle ohu edasikandjad on peamiselt noored tütarlapsed, kes soovivad hormoonraviga sugu muuta, et meestena elus läbi lüüa. Rootsist on juba teada, kui laastavalt on see mõjunud – paljud soomuutjad on meelt muutnud, kuid tagasi pöörduda enam ei saa, ja nüüd süüdistavad nad riiki selles, et too ei hoiatanud neid õigeaegselt. LGBT kaudu on kiirsoomuutmine ka Eestisse jõudnud.
Noortele on nõustamise käigus vaja selgeks teha, et oma identiteedi muutmine ei ole tee probleemidest väljumiseks – nagu ei ole selleks ka näiteks populaarne veganiks hakkamine lootuses, et taimtoit aitab organismil üle olla hingelistest ja vaimsetest raskustest.
Pealekasvavale põlvkonnale on psühholoogilist abi vaja, kuid elus läbilöömise võimet ja raskustele vastupidamist edendades, mitte aga solvumiskultuuri, soolise idenditeedi muutmise või muu taolise kaudu.
UU