Juba kohalolevate ebaseaduslike migrantide väljasaatmine on kogu liberaalses Euroopas juriidiliseks Kolgata teeks muudetud.
Kaitsepolitseiameti hinnangul tuleks avalikku korda ja julgeolekut ohustavate sisserändajate väljasaatmine muuta efektiivsemaks.
Reedel avalikustatud aastaraamatus märgib kaitsepolitseiamet, et julgeolekuohtlikelt inimestelt viisa või elamisloa äravõtmise ja sellele järgneva riigist väljasaatmine on väga keerukas ja bürokraatlik protsess. Oma kogemustele viidates nendib amet, et see võib kesta aastaid.
„Arvestades tänase Euroopa julgeolekukeskkonna dünaamilisust, tuleb astuda samme, et muuta avalikku korda ja julgeolekut ohustavate migrantide Eestist välja saatmise protsess efektiivsemaks ja riigile vähem kurnavaks,“ seisab aastaraamatus.
Siinkohal tuleb Uutel Uudistel kapo hoiatust tunnustada. Nimelt on näiteks põhjanaabritel soomlastel just nimelt sellega suur häda – saanud ühe äraütlemise, vaidlustavad varjupaigataotlejad selle inimõiguslaste ja pagulasabide toel võimalikult paljudes kohtuinstantsides, kus menetlused kestavad kuid ja aastaid. Soome sotsiaalsüsteem lubab neil sel ajal ka toetusi saada.
Paljude varjupaigataotlejate puhul lõpeb asi sellega, et nad lihtsalt kaovad, enamasti teistesse EL-i riikidesse. Kahjuks on suurtes Euroopa moslemikogukondades ja -linnaosades juba võimalik elada nii, et riikliku süsteemiga enam kokku ei puutu.
Kapo rõhub küll ohtlikele migrantidele, aga kui üldine ebaseaduslike migrantide väljasaatmissüsteem ei toimi, siis takerdub ka selgelt ohtlike võõraste väljasaatmine. Eriti olukorras, kus mitmed Euroopa riigid, nagu näiteks Rootsi, võtavad tagasi Islamiriigis sõdinuid. Riikide otsus pidada teatud migrante ohuks julgeolekule võib kohata inimõiguslaste raevukat vastutegutsemist, kus väljasaatmisprotsess aetakse meelega bürokraatlikuks.
Loe ka: “Paul Oja Soome migratsioonipoliitikast: tube tuleb vahel ka tuulutada”