Õiguskantsler: eriolukorra väljakuulutamiseks oli 12. märtsi hilisõhtuks alus olemas

Praeguse eriolukorra puhul on opositsioon ja talle sekundeeriv meedia palju rääkinud sellest, justkui kasutaks valitsus seda oma huvides ära – see on täielik väljamõeldis, sest demokraatlikud regulatsioonid seda ei võimaldaks.

Õiguskantsler Ülle Madise ütleb oma arvamusloos, et eriolukordi tuleb kehtestada siis, kui mingis erisituatsioonis lihtsast kriisijuhtimisest enam ei piisa, ja eriolukorra vältel saab piiranguid muuta, ka leevenemise suunas.

“Eriolukord tulebki kehtestada, kui seda on vaja, ja hoida just nii kaua kui vaja – pole seda põhjust peljata ega sellele ka müütilist jõudu omistada,” ütleb ta.

Madise märgib, et eriolukord on põhjendatud seni, kuni erandliku juhtimiseta ei saa ja on vaja anda korraldusi, mis lähevad mööda tavalisest töö ja võimu jaotusest, ning keelud-käsud on sellised, mida tavaolukorras ei tehta ega tohigi teha.

Õiguskantsleri hinnangul on kuus nädalat karantiini näidanud, et viirust on suudetud kontrolli all hoida, ja seda, kas leebemate meetmetega oleks hakkama saanud, ei saa takkajärgi enam öelda. Eestil on omad eripärasused, mistõttu meid ei saa ka sobitada teiste riikide mudelitesse.

“Kindel on, et eriolukorra väljakuulutamiseks oli 12. märtsi hilisõhtuks alus olemas – nii vajadus seada sisse üldised liikumispiirangud ja nakkusekandjate isoleerimine kui ka võtta kohtadelt juhtimine Stenbocki majja,” ütles Madise ERR-ile. “Kõik eriolukorra juhi üldkorraldused on samas halduskohtus vaieldavad nagu õigusriigis ikka.”

Õigsukantsleri sõnutsi on praegu põhiküsimus selles, kauaks otsustusõigus Stenbocki majja jääb, ja kui inimesed käituvad vastutustundlikult, võib varsti tavaelule sarnasemasse režiimi naasta.

Ülle Madise nendib ka, et kõiki eriolukorra otsuseid ei suuda peaminister teha ja paljut peavad tegema kohalikud võimud.