Õiguskantsleri väitel andis Eesti rahvas 2003. aastal Brüsselile volitused “muuta omavahendite süsteemi”

Eesti,
©UU
Milline on õige Euroopa?

Eurolojalistid väidavad pidevalt, et Eesti rahvas olevat Euroopa Liitu toetanud 2003. aastal ja tegevat seda uuringutulemuste järgi praegugi – kui paljud lihthääletajatest aga teavad, mida me tegelikult Brüsselile delegeerisime ja mille on ta ise endale võtnud?

“2003. aasta rahvahääletusel andis Eesti rahvas Euroopa Liiduga ühinemise poolt otsustades õiguse ka Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud volituste kasutamiseks, sealhulgas võimalikuks omavahendite süsteemi muutmiseks,” kirjutab Madise 2020./2021. aastaülevaates.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Omavahendite süsteemi muutmiseks olevat Eesti seega nõusoleku andnud. Mis on järgmine asi, millega me olevat 18 aastat tagasi nõustunud? Migrandid? Euroopa föderaliseerimine?

Õiguskantsler Ülle Madise kirjutab, et taasterahastu laenukavaga liitumine võib tähendada, et Eesti teeb tulevikus Euroopa Liidu (EL) eelarvesse aastas hinnanguliselt 34 miljoni euro võrra suuremaid makseid kui praegu.

Nimelt võtab EL kuni 750 miljardit eurot laenu, et aidata liikmesriikidel lahendada COVID-19 pandeemiast tingitud probleeme. Nii suurt laenu ei ole liit varem kunagi võtnud. Õiguskantsler leiab, et laenuotsuse heakskiitmisega ei loovuta Eesti liidule lisapädevust. Kas ühislaen polegi pädevuste kokkukorjamine liikmesriikidest?

Õiguskantsler selgitab, et iga liikmesriik vastutab laenu tagasimaksmise eest vastavalt sellele, kui suur on tema osakaal liidu eelarve sissemaksetes, ning teiste liikmesriikide eest kohustusi ei võeta. “Kuna võrreldes Eesti riigieelarve mahuga ei ole tulevikus võimalike lisanduvate kohustuste maht ulatuslik ning suurendatud sissemaksed Euroopa Liidu eelarvesse on ajaliselt ja summaliselt piiratud, ei saa sellise varalise kohustuse võtmist pidada lubamatuks riigikogu järgmiste koosseisude eelarvepädevuse piiranguks,” märkis ta.

Milline peaks sel juhul peaks olema “võimalike lisanduvate kohustuste maht”, et see muutuks “ulatuslikuks” ja hakkaks Riigikogu eelarvepädevust piirama? Millisest protsendist muutub see “lubamatuks” ja kas siis maksab Eesti või EL-i seisukoht?

Kui Poola ja Ungari peaksid taasterahastust ilma jääma, nagu on Brüssel juba ähvardanud, siis nemad laenu tagasimaksmises ilmselt ei osale. Kes saab nende osa taasterahastust ja kes selle tagasimakse eest vastutab?

Taasterahastu on tegelikult laenuraha ehk võõra raha laialijaotamine Brüsseli poolt ja sellest osas EL-ilt omakasupüüdmatust oodata oleks ilmselge naiivsus. Rahaasjade üle otsustamise ärakorjamine liikmesriikidest on Euroopa Liidu suur sinine unistus.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused