Õigusteadlane: ühiskonna suur toetus politseile ei saa olla omaette eesmärk, et anda neile volitusi juurde

Rubriik Eesti On
©UU
Meeleavaldus

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigiõiguse õppejõud Paloma Krõõt Tupay kirjutab, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatus ei sea tema hinnangul küll alust totalitaarse riigikorra sünnile, kuid samuti ei aita see kaasa selgemale ja kindlamale õiguskorrale. Riigikogus menetletakse järjekordset nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) muudatust. Väljas aga kogunevad inimesed, et avaldada meelt politseiriigi vastu.

Arvamusloo autor viitab ka sellele, et Martin Helme on seelnõu kohta öelnud: “See seaduseelnõu on politseiriigi ja türannia eelnõu.” EKRE fraktsiooni pressiteade ütleb: “Riigikogu liikme, jurist Kert Kingo hinnangul on valitsus riigikokku toonud seaduseelnõu, millega tahetakse riigis kehtestada totalitaarset kontrolli.”

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Siseminister Kristian Jaani seevastu väidab, et kriitika on alusetu: “See on ikka päris karm, milline hirmu külvamine käib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatuste teemal. Kurb.”

„Ülejäänud valitsuse liikmetel tundub olevat pakilisemaid muresid,“ nendib Tupay.

Tupay: „Seadusandja soovimatus tegeleda seadusandlusega põhjaliku õigusanalüüsi ja läbi mõeldud kontseptsioonide alusel tekitab aga üha juurde seadusmuudatusi ja ebaselgust. See tähelepanek ei piirdu koroona-meetmete küsimustega. Aina uued seadusemuudatused süvendavad ebaselgust ning nõuavad edaspidi omakorda muutmist.“

Ta lisab: „Õige on tähelepanek, et seadusemuudatusega tõstetakse ka erinevate võimalike trahvide määra ja täiendatakse asjaolusid, mille eest on võimalik trahve määrata. Kui seni on võimalik trahvida inimest vaid sel juhul, kui ta eiras temale määratud karantiini nõudeid, siis tulevikus on võimalik määrata trahve ka epideemia tõkestamiseks kehtestatud piirangute rikkumise eest. Ehk selle eest, kui isik ei kanna maski või ei hoia piisavat distantsi teise inimesega. Vastavaid piiranguid kehtestab haldusaktiga valitsus või ka terviseamet omal jõul. Meetmete valiku osas on nii valitsusel kui ka ametil lai otsustusruum.“

Tupay sõnul lisandub rikkujate vastu lubatud meetmete loetelule ka üks uus õigus: ametivõimude õigus pidada isik kinni ja toimetada ta koju, kui ta ei järgi kehtestatud nakkushaiguse tõrje nõudeid.

„Siseminister on sellega seoses muuhulgas meelde tuletanud, et 92 protsenti eestimaalastest usaldab politseid. Loomulikult on hea, et nii suur osa eestlastest usaldab Eesti politseid. Ka minul on selleks põhjust. Kuid ühiskonna suur toetus ei saa olla omaette eesmärk ega põhjus, et anda politseile volitusi juurde,“ kirjutab õigusteadlane.

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused