24.01.2022
Kunagi, kui Andrus Veerpalul olid pressikonverentsil pisarad silmas, kommenteeris seda üks kirjatsura nõnda: Andrusest tuli doping välja.
Kirjatsura oli osaliselt luuletaja, osaliselt parteilane, osaliselt ajakirjanik ja 100% sitapea. Tal on eluaeg olnud selline näoilme, nagu oleks teda Visu suusaga tagant susatud.
On olemas üks eriline tõug inimesi, kes siis, kui jalgpallur kukub ja veereb murul, hakkavad karjuma, et miks ta teeskleb, tõusku üles, kui on mees, mis ta oigab nagu eit, näidake talle kollast kaarti… Sellisele kommentaatorile võiks ka kunagi keegi tippkiirusel kareda saapaga sääre sisse sõita.
Me ei tea kunagi, kui valus võib olla kokkupõrkes viga saanud sportlasel. Ja kui mehel on silmis pisarad, võiks lihtsalt natukenegi kaasa tunda. Kuid sportlased Eestis on küllaltki omapärases olukorras: ei ole üldsegi välistatud, et ainult siinmail leidub üllatavalt palju spordi ümber tiirlevaid tegelasi, kes tunnevad siirast kahjurõõmu, kui meie omadel halvasti läheb.
Teistes maades on kombeks võidelda oma isegi patustanud sportlaste eest viimseni. Ja kui nende süü on lõplikult tõestatud, siis inimestel hakkab nendest kahju. Seda enam et tihtipeale on piir lubatud turgutamise ja dopingu vahel väga habras. Kuid sellist parastajate joovastust, nagu eesti meedias, pole ma kohanud mitte kuskil, kuigi ei saa muidugi arvata, et olen kõigi maailma asjadega kursis.
Isegi vanglast vabanenud tõsistel kurjategijatel on võimalus jätkata elu väärikalt, kui nad on oma süü eest maksnud oma eluaastatega, kahetsenud ja ei lähe enam eksiteele, ei tee enam kurja. Kuid mida kurja on teinud Andrus Veerpalu, kes on toonud Eestile maailma kõige kirkamad medalid, mis jäidki meile, sest tema ei olnudki mitte milleski süüdi? Mäletan neid ülevaid hetki, kui me kõik karjusime rõõmust, nagu pöörased. Aitäh talle.
Kui algas kogu jama, siis muudeti Andrus üldrahvalikuks poksikotiks. Tõsteti skandaali isegi selle pärast, et ta reklaamis leiba, ja nõuti selle leiva boikoteerimist ja tootmise lõpetamist, mis oli juba täiesti haige. Jah, see mees on hiljem ühes teises asjas eksinud, aga tema medalid on võidetud Eestile ausalt. 26. märtsil 2013 tühistas kohus Andrus Veerpalule Rahvusvahelise Suusaliidu dopingupaneeli määratud kolmeaastase võistluskeelu, kuna WADA testis (WADA isoform hGH test) arvestati kasvuhormooni piirmäärasid valesti ja esines protseduurilisi vigu. Mida teil siis veel vaja on? Õigeksmõistvast kohtuotsusest on möödas juba 9 aastat, kaua võib?
Pühapäeval aga jälle selgus, et võib kaua. Delfi+ sisustas meeldivat pühapäevaõhtut lugejate jaoks järjekordse repriisiga, pajatades murdmaasuusataja Frode Estili intervjuust, mida kuulus norralane andis ajalehele Ilta Sanomat. Muuhulgas uuriti tema käest ka medalite kohta, mis ta on konkurentide dopingupattude tõttu hiljem kätte saanud. Neid juhtumeid oli palju, jutt läks vilksamisi ka 2001. aasta Lahti MM-i 30 km klassikadistantsile, kus Andrus Veerpalu võitis kuldmedali, edestades Estilit kõigest 0,2 sekundiga. „Jäin sel päeval oma esitusega rahule. Ma ei tea, kas Andrus kasutas siis dopingut,” ütles norralane Estil soomlaste väljaandele.
Delfi aga tõstis nii Andrus Veerpalu nime kui ka sõna „doping“ pealkirja sisse. Ju siis kirjutaja nautis seda. Eluks ajaks jääb meelde ühe eesti paberlehe pealkiri ajal, kui käis Kristina Šmiguni „paljastamine“ ja mõnitamine: „Eesti miss ja Kristiina piss“. Selle vaimukuse autor oli mingi noor nähvits, võib-olla isegi Lauristini õpilane. Lõpuks selgus, et Kristiina oligi „puhas, nagu ingel“. Aga kui palju kahjurõõmsaid ja parastavaid lugusid oli avaldatud meie ajakirjanduses! Nagu oleks meil maailmakuulsusi jalaga segada.
Kui kõigis teistes riikides, välja arvatud taliibide koobas, toetatakse oma spordisangareid, siis meil kehtib põhimõte „lükka kukkujat selga“. Kusjuures sporti armastavad inimesed moodustasid meie maailmakuulsate sportlaste toetuseks sotsiaalvõrgustikes gruppe ja korraldasid isegi meeleavaldusi, aga sapp, sõim ja sonkimine tulid ametnikelt ja meedialt.
Kurb. On juba 2022. aasta, raske ja ärev aeg. Õnneks on toimumas nii palju spordisündmusi, varsti algavad Pekingi olümpiamängud, ainest kirjutamiseks küllaga. Meie maailmasuuruste igivanad probleemid ei ole ju nii aktuaalsed.
Väsige nendest juba ükskord ära.
Ivan Makarov