Ootamatult kõrge toetus Euroopa Liidule – kuidas ka ei vaataks, mingit loogikat pole

Föderaliseerumisele suunatud Euroopa Liit on kui golem, keda isandad enam lagunemast hoida ei suuda.

Sotsiaalmeedias käib üsna rabatud arutelu – kuidas on seletatav ootamatult kõrge toetusprotsent Euroopa Liitu kuulumisele?

Küsimusele, kas Euroopa Liitu kuulumine on vastaja hinnangul üldiselt hea asi, vastas jaatavalt 74 protsenti ning eitavalt 4 protsenti vastanutest, 21 protsenti ei pidanud seda ei heaks ega halvaks, selgub kolmapäeval avaldatud Eurobaromeetri uuringust.

Ülevaatest, mis kajastab perioodi alates 2007. aasta septembrist, ei ole Eestis kunagi nii positiivselt Euroopa Liitu kuulumisse suhtutud. Tänavu aprillis pidas EL-i kuulumist positiivseks 69 protsenti, hinnang on püsivalt tõusnud alates septembrist 2015, kui see oli 62 protsenti, vahendab BNS.

Euroopa Liidus keskmiselt pidas liitu kuulumist positiivseks 62 protsenti, mis on samuti viimase 11 aasta kõrgeim näitaja.

Esimene arvutus oleks ehk selline – EKRE-t toetab umbes viiendik Eesti inimestest. EKRE pole küll Euroopa Liidu vastu, ta peab õigeks kuulumist rahvusriikide ühendusse, kuid on ägedalt vastu praegusele föderaliseerumiskursile. EKRE-t toetava 20% hulgas peaks olema päris arvukalt euroskeptikuid, kes on vihaselt vastu Verhofstadti, Junckeri ja Merkeli poliitikale, seega on see 4% vastaseid liiga väike arv. “Ei pidanud heaks ega halvaks” variant 21 protsendiga pole EKRE toetajate puhul eriti usutav, sest need inimesed pole üldjuhul kõikuvad, vaid omavad poliitiliselt aktiivsete inimestena kindlat seisukohta.

Nii et vaid neljaprotsendiline eitus praeguse EL-i puhul, kus Ungari, Poola ja Itaalia vastanduvad avalikult Brüsselile; kus islam tungib peale ja migrandid ujutavad Euroopa üle; kus EL näitab tugevat sisemist lõhenemist; kus kasvab konservatiivide ja vasakliberaalide vastasseis ning on tugev väärtuste lahknevus, on tõsiselt väheusutav.

Pisut selgitab Postimehe info: uuringu viis ELi riikides läbi 8.-26. septembril läbi Kantar Public, Eestis intervjueeriti selle tarbeks 1017 inimest. Väga tõenäoliselt toimus nende pisut enama kui tuhande inimese seas eelnevalt oluline selekteerimine, kellelt arvamust küsida – välja valiti “õiged” vastajad. Kantar Public on väheütlev nimi, metoodika pole teada – seega on alust arvata, et tegu on tellimustööga.

Siinjuures tasub meenutada, et ees seisavad Euroopa Parlamendi valimised, mille eel koonduvad nii konservatiivid kui ka liberaalid. Juncker, Verhofstadt ja mitmed teised vasakliberaalid on kutsunud avalikule sõjale rahvuslaste vastu, nad on deklareerinud, et lahing tuleb otsustav ja skandaalne miljardärist vanur Soros on lubanud liberaalseid jõude rahaga toetada. Seega võib eeldada, et rahad liiguvad ka uuringutesse, mis näitavad Euroopa Liidu kasvavat populaarsust.

Huvitav on lugeda sotsiaalmeedia kommentaare. “Eestis intervjueeriti selle tarbeks 1017 inimest! See ei vasta Eesti rahvale ning kindlasti selekteeriti välja “vajalikud” hääletajad”. Nii tehakse praktiliselt iga taolise “uuringu” ajal, kui on vaja suunatud vastuseid ja ühte kindlat vastust! Normaalne, mõtlev inimene ei lähe “leili” sellistest soperdistest!” kirjutab Sulev. Mailer lisab: “Lihtlabane europropaganda. Ikka kiidavad, kui tegelikult asi mäda.” Järgnevad arvamused nagu: “Midagi on valesti läinud, 103% oleks õige!”

Muidugi tuleb tõsiselt vaadata ka Rauno arvamust: “Samas, kuulge – see võib tõsi ka olla. Küsimus on väga laiali valguv iseenesest – kuulumine tähendab väga mitmeid asju. See ei tähenda, et poliitikaga nõus ollakse.” Tõepoolest, võib-olla tähendab see kõrge protsent lihtsalt seda, et keegi ei näe hetkel targemat alternatiivi, kuid ka sel juhul pole usutav EL-i populaarsuse järsk kasv, sest siis kasvaks pigem neutraalsete osatähtsus. Europarlamendi valimiste eel tundub tegu olevat siiski pigem infosõja algusega, mis peaks näitama toetust praeguste Brüsseli bürokraatide poliitikale.

Kogu see lugu meenutab väga Marina Kaljuranna või Eesti 200 populaarsusega ülepingutamist, ainult et globaalsemas mastaabis – tahetakse näidata, et Merkeli, Junckeri ja Macroni poliitika meeldib eurooplastele, kuigi konservatiivsete jõudude tugevnemine näitab just vastupidist. Hiidlane ütleks selle peale: “Ära kuula hülge möla!”

Kommentaarid