Opositsiooni taktikaks on valitsuselt täpset ajagraafikut nõuda, teades selle võimatust ette

Kuigi esmakordselt on maailma tabanud suurkriisi aluseks pandeemia, mis määrab inimeste elurütmi täiesti riigivõimu, ühiskonna ja laiemas laastus inimkonna üleselt, on opositsioon valinud õõnestustaktikaks valitsuselt konkreetsete ajakavade nõudmise.

See võimaldab opositsioonil näidata valitsust kehvana või lausa tegutsemisvõimetuna, ja kui ajagraafikus kuidagi eksitakse, siis süüdistada valetamises. Teise eesmärgina tahetakse enda poole võita kõik need, kes on eriolukorrast tüdinenud, hakates justkui nende inimeste esindajaks.

Üks BNS-i uudis ütleb näiteks: “Reformierakond: tulevased tööturumeetmed peavad olema täpsemad”. Rääkimata sellest, et valitsus ei saa kuidagi teada, kas viirus taandub või ründab uue jõuga ning teadlasedki oskavad vaid eeldada, pole kriis ennast täies ilus veel kuidagi avanud.

Majanduslikud ja sotsiaalsed vapustused alles tulevad ning kuigi paljut saab ette ennustada ja ennetavad meetmed kasutusele võtta, ilmnevad paljud nüansid ilmselt alles aja kulgedes, ja siis ka tegutsetakse vastavalt.

Reformierakond ja sotsid aga on võtnud oma taktikaks nõuda valitsuselt kõike võimalikult täpselt ette, teades ise, et see pole võimalik. Seega tegutseb opositsioon täiesti teadlikult destruktiivselt, et pandeemia tingimustes oma kitsaid eesmärke saavutada.