21.02.2018
Kolm lõvi
Teisipäevases saates “Otse kümnesse” oli arutelu keskmes Eesti vabariigi 100 aasta sünnipäev ning sel teemal vestlesid saatejuht Jakko Väli, EKRE esimees Mart Helme ja erakonna liige Anti Poolamets, keskerakondlane Märt Sults ja lauljatar Siiri Sisask.
Alustuseks käis jutt selle ümber, et nende saja aasta jooksul on vähemalt pool sajandit tulnud elada võõrvõimu kämbla all ning saates osalejad meenutasid nii Kuperjanovi haual käimist, Valge Laeva ootamist kui ka nõukogulikku rahvuste segamist.
Siiri Sisask, kel on valmis saamas vanaema mälestusraamat, märkis, et okupatsiooni tagajärjed, mis sundisid inimesi valetama, varjama, hirmu tundma ja sageli ka reetma, on esivanemate kaudu ka noorematesse põlvkondadesse jõudnud. “Seda enam peame mõtlema, kuidas hoida seda, mis meil on!” lisas ta.
Nii Mart Helme kui ka Anti Poolamets meenutasid jäist hirmu, mille tekitasid küüditamised, kuid samas tunnustasid nad eestlaste vaprust, mis pani neid võitlema 1941., 1944. ja 1988-1991. aastatel. Jakko Väli tsiteeris lisaks ühiskonnategelase Toomas Kiho hoiatust, et Eesti on muutumas tavaliseks Lääne-Euroopa riigiks, mis on jõukas raha, kuid vaene keskkonna ja aatelisuse poolest.
Siiri Sisask tähendas, et soomeugrilastel on hea oskus näha tervikpilti — nii näiteks pole meil teatud asjad mees- või naissoolised, nagu sakslastel eesliidetega “der” ja “die”, kuid samas oleme me kaasa läinud sellest tulenenud sooneutraalsuse hüsteeriaga. “Me peaksime lõpetama tahtmise olla keegi teine — kui me lõpetame ära mõtlemise võõras keeles, kukub meil ära suur hulk probleeme,” lausus ta.
Martin Helme meenutas vahepalana seda, kuidas enne ristiusku pööramist olid eesti naistel meestega võrdsed õigused ja siis läks jutt eesti keelele. Anti Poolametsa sõnul puuduvad praegu Eestis aktiivsed eesti keele eestvõitlejad nagu oli Johannes Aavik, kakskeelsed sildid on tagasi ja levib inglise sugemetega arvutikeel. Mart Helme tõi välja kummalise tõiga: eesti keele eest võitlevad Postimehes kõige rohkem venelased Ivan Makarov ja Andrei Kuzitškin.
“Kaks venelast julgevad täiel rinnal öelda: te eestlased olete lolliks läinud, annate oma keele käest ja häbenete seda, kuigi teil on kultuurkeel!” sõnas Helme, rõhutades, et Eesti ametnikud ja poliiteliit tahavad olla kadakaeurooplased ja eestlaseks olemine segab neid. “Kuulake vaid nende keelekasutust,” lisas ta.
Edasi räägitigi Eesti oma eliidist ja Jakko Väli sõnul on too ennast võimuladvikusse sisse söönud ega oma enam mingit aatelisust — sama oli ka eelmise iseseisvusaja lõpus. Mart Helme sõnul on poolakad ja ka meie lõunanaabrid lätlased meist tunduvalt kangemad ja isemeelsemad, nad julgevad öelda “ei” ja keegi ei ütle neile seepeale, et ei kaitse neid enam Vene karu eest. “Ainult meil käib maad mööda voolamine ja rahvuslike ilmingute mahasurumine, sest see ei meeldivat EL-ile,” lisas ta.
Anti Poolamets nentis, et Eesti riigi ülesandeks on rahvuse ja kultuuri püsimajäämine, kuid inimesi, kes tõeliselt selle eest seisavad, võib näha pigem minevikus. “Vapikilbi kolmest lõvist on üks, võib-olla ka pool teisest ära kukkunud,” lisas ta. “Soome lõvil on sootuks mõõk ära kukkunud — see on rikkis riik, mis eraldab kolme aasta jooksul 700 miljonit 50 000 Iraagi illegaali peale.”
Järgmise teemana püstitas Jakko Väli küsimuse selle kohta, kui palju on säilinud Eesti iseseisvus. Anti Poolametsa arvates on meie riik tugeva suveräänsuspuudega, sest 70-80% seadustest on Euroopa Liidu aktide põhised. Siiri Sisaski arvates on tavalise inimese peas kõik korras ja mõistus terve, kuid seda ähmastab see, kui PRIA kaudu saab eurorahasid suurte harvesteride jaoks, millega Eesti metsi hävitada. Mart Helme arvates on meil suveräänsus endiselt olemas, kuid poliitiline juhtkond ei julge seda kasutada ja häbeneb isegi kasutusõigust.
Omariiklusega seotud maksupoliitikast rääkides tuletas Mart Helme meelde majandusanalüütik Viktor Trasbergi külaskäiku fraktsiooni, mil too rääkis Reformierakonna maksupoliitikast — otseseid makse hoiti vaos, kuid kaudsed maksud muutsid Eesti rahva maksukoormuse võrdseks Taani ja Rootsiga. Tema arvates läheb nüüd palju aega, kuidas need kaks tasakaalu viia. Anti Poolamets tuletas meelde ka seda, et RE ajast on meil jala küljes Kreeka võlgade pomm.
Rääkides Eesti välispoliitikast lausus Anti Poolamets, et see on hambutu ja ta soovitas välisministeeriumil tegeleda rohkem Eesti kaubanduse esindamisega. Sellest läks jutt ametnikkonnale, keda Anti sarjas arglikkuse poolest, nimetades nende tööd proteesidega ametikohtadeks. Mart Helme täpsustas, et veerand tulumaksust tuleb avalikust teenistusest, mistõttu tuleks ametnike arvu kärpida, ministeeriumides murda kantslerite, nõunike ja muude ametnike võim ning panna paika visioonide ja selgrooga ministrid. Jutuks tuli ka ettepanek vähendada ametnikke poole võrra, maksta selle arvel allesjääjatele kõvemat palka ja vaadata mõne aja möödudes, kuidas tulemus on.
Lõpetuseks sõnas Anti Poolamets, et eestlased võiks olla riigirahvas, kuid seda pole näha, sest seadusandluse teeme me Euroopa Liidu diktaadi järgi ja alates 2003. aastast suunab riigi elu suuresti rahvusriikide lammutaja George Soros oma rahaga.