Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“Otse kümnesse”: Vene mõttelaad on pärit Bütsantsist ja meetodid on üle võetud Kuldhordilt

-
21.03.2018
Tallinna TV saate “Otse kümnesse” poster.
© Kuvatõmmis / Tallinna TV

Teisipäevases Tallinna TV saates “Otse kümnesse” oli üheks jututeemaks Venemaa presidendi Vladimir Putini tagasivalimise järgsed võimalikud stsenaariumid ja midagi väga erilist peale uute jõuvõtete ei osanud vestlusringis osalejad sealt oodata.

Saatejuht Peeter Ernitsa vestluskaaslasteks oli Martin Helme, Aadu Must, Ülo Vooglaid ja Jüri Adams, kellest viimane arvas, et 70% venemaalastest tegelikult ei soovigi Lääne tüüpi demokraatiat, see taandub nüüdseks kogu maailmas ja asemele tulevad autokraatlikud režiimid, mida on Venemaa moel ehitud demokraatia rüüga.

Ka Martin Helme nentis, et Venemaal pole klassikalist demokraatiat kunagi olnud ega tulegi, nagu ka Hiinas. “Mind teeb murelikuks hoopis see, millise kiirusega atrofeerub demokraatia Euroopas, kus riigist riiki tõmmatakse kodaniku- ja sõnavabadusi koomale, represseeritakse inimesi, kes julgevad teatud “keelatud” teemadel, nagu seksuaalvähemuste ja immigratsiooni tugevnev surve, sõna võtta — kohtusüsteem tegeleb selliste inimeste tagakiusamisega juba sama aktiivselt kui Venemaal,” hoiatas ta, lisades, et kui Venemaa antidemokraatlik areng meid otseselt ei puuduta, siis Euroopa taandumine demokraatia põhimõtetest küll. “Ma ei võrdle siin poliitiliste vabaduse taset Euroopas ja Venemaal, vaid üldist trendi demokraatia piiramiseks,” täpsustas Helme.

Ka Peeter Ernits nõustus, et Venemaalt ei saa eeldada Lääne mudeli ülevõtmist ning Ülo Vooglaid leidis, et venemaalased soovivad pigem kõva korda riigis ja paremat positsiooni Venemaale maailma mastaabis. Martin Helme täpsustas, et demokraatia ei tähenda ainult sedeli takistamatut laskmist valimiskasti, vaid ühiskonna kõiki väärtushinnanguid. “Venemaa mõttelaad on pärit Bütsantsist ja meetodid on üle võetud Kuldhordilt,” iseloomustas ta Venemaa väärtusi ja Aadu Must lisas sinna ka sakslastelt üle võetud range korra.

Selle tõestuseks, et Venemaast ei pruugi kunagi Lääne mõistes demokraatlikku maad saada, tõi Martin Helme laiema tausta ajaloost — Venemaal on juba riigi loomisest saati leidunud kitsaid edumeelseid eliidi gruppe, kes on maad euroopalikumaks muuta püüdnud, kuid alati on selline seltskond mingil moel kõrvaldatud.

Teistest teemadest oli jutuks Reformierakonna sees toimuv ja seal nägid kõik vestluskaaslased uut trendi selles, et “poliitprodukt” Kaja Kallas pole veel ametlikult oravapartei etteotsa valitud, kuid loob seal juba oma õukonda, peavoolumeedia aga räägib temast kui kindlast peaministrist. Aadu Must hoiatas, et võib tekkida sama olukord nagu oli 2004. aastal, et “tuleb Euroopa Liit ja kõik probleemid ongi lahendatud!” Temaga nõustus ka Martin Helme, kes tuletas meelde, kuidas praegune Prantsusmaa president Macron toodi tundmatuna välja, talle omistati ühiskonna päästja roll ja nüüd ei tee ta suurt midagi asjalikku.

Muidugi ei saadud mööda ka metsast ja tselluloositehasest. Tartu volikogu liige ja ajaloolane Aadu Must tuletas meelde, et Tartu võimud otsustasid juba üle-eelmisel sajandil mitte lubada Emajõelinnast ülesvoolu mingi tööstuse rajamist. Jüri Adams tõi välja maailmas leviva niinimetatud puupõllunduse ehk metsa massilise mahavõtmise koos kiire metsaistutusega, ja ka mõiste harvesteririigid — Eesti ühiskonna enamus tema arvates sellist arengut ei soovi, küll aga ettevõtjad.

Ülo Vooglaiu kolm momenti seisnesid selles, et ühiskonna jaoks on puhas loodus sisimas elementaarne soov; inimesed tunnetavad mõistuse ja kogemuse varal ära, mis on õige ja mis vale, ja kolmandana, teadlased on oma analüüsi teinud, mis peab kavandatava tehase asukohta valeks, ja seda tuleks arvesse võtta.

Martin Helme täpsustas, et kui tartlased ja sealne omavalitsus on oma otsuse teinud, siis teisiti enam otsustada ei tohikski, kuid tema arvates ei peaks riik ka tehasest loobuma — seda on vaja nii oma metsa väärtustamiseks kui ka töökohtade loomiseks, et veel 50 000 inimest Soome ei lahkuks. Küll aga pidas ta õigeks, et läbi tuleb arutada uus võimalik asukoht ja parimad tehnoloogiad, kuid takistada JOKK-itamist üldplaneeringu läbisurumisel, IRL-i kontrolli all oleva RMK laastamisraideid riigieelarve täitmiseks ja maade müüki välismaalastele. Jüri Adams hoiatas siiski, et sellised arendajad, nagu on miljarditehase puhul, kompromisse ei tee, nad suruvad oma tahtmise alati vaikselt läbi, eriti kui selle taga on nende endi suured rahad.