Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Päästeameti valus tõdemus: Eesti ühiskond pole suurteks kriisideks valmis

-
13.12.2018
Päästeameti võimekus langes möödunud suvel mitmel korral kriitilise piirini.
© Erki Pärnaku/Õhtuleht

Pole ammu enam saladus, et senised Eesti valitsused pole oma riiki ja rahvast ette valmistanud ei sõjaks ega ka tsiviilkatastroofideks.

Päästeamet arutas neljapäeval koos partneritega, kuidas Eesti ühiskonda paremini suurteks kriisideks ette valmistada, märkides sealjuures, et Eesti ühiskond pole suurteks kriisideks valmis, vahendab BNS. Seekordseks fookuseks oli päästeameti roll elanikkonna kaitses kohalikul- ja kogukondlikul tasandil.

„Eestimaalaste turvalisust aitavad päästeameti ja vabatahtlike partnerite hulgas igapäevaselt tagada 190 komandot ja 4300 inimest. Möödunud suvi, mil meie elupäästevõimekus jõudis seitsmel korral kriitilise piirini, andis meile õppetunni. Saime aru, et päästeamet peab parandama oma võimekust suurte kriisidega toimetulekuks,” rääkis Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. “Selleks, et teisi aidata, pead ise olema tugev. Päästevõrgustiku tugevuse arendamise võtame järgmisel aastal ka suurema tähelepanu alla.”

Sõltuvus igapäevastest elutähtsatest teenustest, nagu vesi, küte ja elekter, on muutnud päästeameti kinnitusel ühiskonna kergelt haavatavaks. Näiteks elektrikatkestuse korral on häiritud nii pangaterminalide töö, puudub internetiühendus, side ning ka kütust ei saa tankida.

„Eesti inimesed usuvad, et kui häda käes, siis jõuab abi kiiresti kohale. Kuid sageli unustatakse, et kui kaob elekter või mobiililevi, siis ei saagi abi kutsuda. Või kui suur lumetorm on sulgenud tee, siis päästjate saabumiseni tuleb end soojas hoida, süüa ja juua. Kas me oleme piisavalt tugevad, et vajaduse korral ka mitu päeva vastu pidada?“ küsis Suurkivi.

Uuringud näitavad, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi. Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide laadimisel.

Asi pole mitte ainult hooletuks muutunud inimestes, vaid ka seni võimul olnud valitsustes, kes on alati lähtunud sellest, nagu kaitseks EL-i ja NATO liikmelisus, infotehnoloogiline areng ja lülitumine globaalsetesse struktuuridesse Eestit ka mistahes kohapealt lähtuva halva eest ja nagu ei peaks riik ise sellesse laialdaselt panustama. Päästeameti, politsei ja piirivalve võimekus on aastatega kõvasti alla viidud, sulgedes muuhulgas päästeameti komandosid ja viies jõustruktuurides töötamise alaväärtustamise kaudu need asutused kaadripuuduseni.

Sõjalise konflikti korral pole linnades elavatel eestimaalastel eriti kuhugi varjuda, sest tsiviilvarjendite ehitamist pole ükski valitsus oluliseks pidanud. Ka maaelu on sedavõrd välja suretatud, et linnadest küladesse ja taludesse lahkuvatel inimestel oleks seal küll ahjud-pliidid ja küte olemas, kuid mitte lehma ja siga laudas, juurikaid keldris ega moose sahvris. Toiduainetega varustamine takerdub kindlasti ka maal, kus enam oma tarbeks ei toodeta, vaid ostetakse kõik vajalik kauplustest, kuhu aga söögipoolis ei pruugi jõuda.

Elektrivarustus on Eestile väga haavatav moment, seda nii sõjalisest aspektist (lihtne rivist välja lüüa) kui ka loodusõnnetuste korral. Vanasti olid sool, tikud, petrooleum ja muud sellised asjad igas kodus olemas, aga nüüd loodetakse ainult teiste peale, pidades selliseid ettevalmistusi IT- ja e-riigis mõttetuks vanamoodi mõtlemiseks. Ehk tuleks päästeameti hoiatuse üle põhjalikumalt järele mõelda?

Eesti on üle võtnud lääneliku suhtumise, kus lähtutakse hetkel hästi toimivatest ja edumeelsetest lahendustest, kuid unustatakse see, et need võivad katastroofide korral väga haavatavad olla. Riigi kohustuseks on alati olnud inimestele ohufaktorid meelde tuletada ja ka ise ühiskonda kriisideks ette valmistada, kuid suveräänsuspuudega ja Brüsseli-truud valitsused on lisaks iseotsustamise õiguse käestandmisele õpetanud ka rahva teistele lootma.