08.07.2022
Varro Vooglaid ütles mõni aeg tagasi ühes oma saates, et kui riigi ja rahvaga teostatakse igasuguseid inetusi, siis nõrk lohutus sealjuures on see, kui inimesi mõnitatakse meie kalli trikoloori all. Selle peale kuulutati härra Vooglaidile tõeline ajujaht ja visati välja Postimehest. Koos temaga sai kannatada ka Ahto Lobjakas, aga millal on sallivuslased üldse kellestki hoolinud?
Narva kohal võib küll lehvida eesti lipp, aga kui selle varjus on seal elavad Venemaa kodanikud valmis ühinema sissetungiva vene armeega, siis sümbol ei päästa mitte ühtegi eestlast, kelle kodusse murtakse kättemaksuks sisse. Kui sinimustvalge lipu all seisab vene tank toruga Tallinna poole ja veel kümned sarnased Eesti okupatsiooni ülistavad koleehitised, siis mida Varro Vooglaid valesti ütles?
Peavoolumeedias ei tõsta keegi kisa selle pärast, mida ütleb ja teeb sotsist Narva linnapea Katrin Raik. Ainult Postimehe uus peatoimetaja Priit Hõbemägi möönas ettevaatlikult, et Raigi kleit jaanipäeva pidustustel oli Venemaa lipu värvides. Meer ise ajas mingit kelbast selle kohta, et valge oli tegelikult hallikas – nojah, kui ei kasuta Tide pesupulbrit – ja et kleidi peal oli mingi Ukraina tikand.
Braavo, braavo, kõigi maade sotsid! Nõukogude liiduvabariikide lipud kujutasid endast samuti Venemaa lippu, kus igal NSV-l oli lisatud oma tikand. See Raigi kirg punatimukate Tiimani ja Daumani tänavanimetuste vastu on samuti sümptomaatiline. Venemaa marodööride ja vägistajate armee, hõivates järjekordset Ukraina linna, paneb seal administratsiooni juhtideks oma inimesi, ehk kollaboratsioniste. Kui (jumal sellest hoidku) Narva taasokupeeritakse, äkki ei peagi rašistid sealset juhtkonda välja vahetama.
Viimane venekeelne Aktuaalne Kaamera tutvustas reportaaži Narvast, kus näidati lilledega ehitud tanki ja intervjueeriti punamonumentide teemal omavalitsuste juhte. Saate sisu trükkis ära ka rus.err.
Saates öeldi, et president Alar Karis ütles Vikerraadiole: Narvast Narva-Jõesuule viiva tee ääres seisvat tanki on vaja kas teisaldada või siis püstitada seal stendid, mis räägiksid Ukrainas toimuvast.
„Praegu pole õige aeg puudutada neid teemasid. Praegu on vaja mõelda sellele, kuidas meie pensionärid hakkavad tasuma elektri ja kütte eest sellel sügisel,“ ütles Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin ja möönas, et Teine maailmasõda ja Ukraina olukord on erinevad asjad ja „segada kõike ühte hunnikusse ei tasu“, pidades ilmselgelt silmas Karist.
Kuidasmoodi Ukraina sündmusi kajastav stend segaks pensionäre arveid maksmast, jäi küll arusaamatuks. Samas peaks ju härra meer teadma, et kogu Venemaa sõjakus rajaneb just ajaloole, jäälahingust kuni Teise maailmasõjani, millele tehakse eriline rõhk. Et „võime korrata“. Ja juba korrataksegi.
Katri Raik on Iljini vaimne teisik, sest ütles: „Ma ei pea praegu õigeks sõdida mälestusmärkidega (stendi püstitamine on tagalaroti Raigi arvates siis sõdimine – IM). Sõdima ajalooga. See on meie ühine linn ja me peame liikuma edasi.“ Ja rääkis jälle töökohtadest, palkadest ja kütteperioodist. Kusjuures Raik kasutab vene keeles kõike Kremli „jutupunktidest“ tuntud stampe, nagu räägiks ootamatult priskeks saanud Peskov.
See on kõigepealt ikka Eesti Vabariigi linn, aga ma võin ju ka eksida, sest peavoolikud Raiki praegu üldse ei arvusta, kuna nende emapartei koalitsiooniläbirääkimised Isamaaga on niigi keerulised ja ei ole praegu vaja veel jamasid sotsidega, kes (arvavad, et) valitsevad Eesti suuruselt kolmandat linna.
BNS-Uued Uudised teatavad, et USA föderaalkohus karistas mustanahalise kurjategija George Floydi surmas süüdi mõistetud endist Minneapolise politseinikku Derek Chauvini veel ühe enam kui 20-aastase vabaduskaotusega. Karistuseks oli sedapuhku “kodanikuõiguste rikkumise eest” määratud 245 kuud.
Siis, kui Floyd pani toime oma rohkearvulisi kuritegusid ja sihtis rasedat naist püstoliga kõhtu, ei rikkunud kaak kellegi õigusi, kodanikuõigustest rääkimata. Paistab, et tegemist on tema nahavärvist tingitud privileegiga USA-s. Aga Ameerika võimud sammuvad praegu täpselt fašistliku Venemaa võimude jälgedes: Aleksei Navalnõid mürgitati, pandi vangi, ja juba vanglas olles mõisteti lisakohut ja ta sai veel mitu aastat vanglat lisaks. Meil Eestis aga taheti Alari Kivisaart tema vaba sõna eest tühistada hüsteerilise afrofiilse mudijaaktivisti kaebuse alusel, oli organiseeritud ka ajujaht sotsmeedias. Mees sai kohtus õiguse, aga on suuremalt jaolt ikka tühistatud, sest võrreldes eelnenud aastatega pole teda meedias eriti näha.
Lehitsedes internetiportaale sattusin TV3 Buduaari värskele loole „VAPUSTAV KAADER: USKUMATU, Grete Griffin, oled see tõesti sina?“
Kui vaadata pilti, siis ei saagi aru, keda nendest kahest inimesest toimetus ei tundnud ära: kas toda, kes asub vasakul, või seda parempoolset?
Aga hea väljaanne peabki intrigeerima ja mõtteainet pakkuma. No et miks Mona Lisa naeratab? Ja ema mõtleb, ja isa mõtleb, ja onu mõtleb, ja tädi mõtleb…. Nüüd mõtlengi sellest, et kas see on tõesti Grete Griffin või see ei ole Grete Griffin? Ja mis saab, kui ei ole?
Aga veel põnevam on mõelda sellele, kes see Grete Griffin üldse on.
Ivan Makarov