Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Päeva sõel (med.): rassistlikud leheneegrid, rassistlik president, Jaani lahkus enne jaani…

-
22.06.2022

Mõni päev tagasi nägin, kuidas üks tüüp Balti jaamas viskas eemale ilmselt hapuks läinud võileiva. Kohe lendasid peale varesed ja hakid ning läks kisa lahti – kõik nokkisid ja üritasid endale suurema tüki saada.

Täpselt selline tunne tekkis täna, kui eesti peavoolumeedia kirjud linnud lendasid peale meie noore võidusõitja „juhtumile“, kus Jüri Vips kasutas internetimängu hoos sõna neeger ja arvas, et roosa on geide värv.

Mõned meie peavoolikud läksid juba teisele ringile oma hukkamõistuga, kuigi sõna neeger on nii eesti (EV riigikeel) kui ka vene (EV enimlevinud võõrkeel) keeles sama seaduslik, nagu ka näiteks Nigeeria või Aspergillus niger. Ja geid ise ju ärandasid lastelt vikerkaare ja kogu aeg hooplevad sellega. Eesti enda telekanalid näitasid päris palju Naša Russia episoode, kus see värv figureerib geide kontekstis, seal isegi suur tööpink värvitakse roosaks ja keeratakse selle peal vuntsidega tsehhiülemale… No teate ise, mille eest geid võitlevad.

Õhtuleht kaasas Sandra Ashilevi, avaldades loo „Sandra Ashilevi vormelisõitja Jüri Vipsi rassistlikkusest: „Peab arvestama, et tulevad tagajärjed“.

Miks Õhtuleht pöördus Ashilevi poole, kes on ju eestlane, kes elab omal maal? No muidugi sellepärast, et Sandra Ashilevi on tõmmu. Puht rassistlik valik. Ja see tore inimene pidi seal midagi ütlema, selle asemel et lüüa küsija pahatahtliku suu pihta.

Me leheneegrid terased

ei säästa saapaviksi:

me alustame Terrasest

ja võõpame ka Vipsi…

No kus nüüd leidsite uue „rassisti“! Ise ju kogu aeg kasutate sõna „neeger“ omavahelises suhtluses, kes siis nii magusast asjast loobub, kui seda on kogu klassikaline kirjandus täis! „Inimesed saavad järjest rohkem aru, et mingid sõnad teevad teistele rohkem haiget, kui nad arvata võiksid,“ ütleb Ashilevi. Kuid siin tekkib küsimus, kelle käest kuulsid „haiget saanud teised“ sõna „neeger“ – kas teise poisiga internetimängu mänginud võidusõitjalt või siis nendelt, kes seda sõna kõikjal tiražeerisid ja jätkavad selle kordamist, nagu papagoid.

Seni kuni meie raipesööjad puhuvad jätkuvalt üles Eesti jaoks olematut probleemi, andis president Alar Karis Tallinnas Vanasadama kruiisiterminalis toimunud pidulikul tänuüritusel „Eesti tänab“ üle riiklikud teenetemärgid 148 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks.

Just siin on hetk, kui võiks rääkida mingisugusest rassilisest – ei, mitte probleemist, vaid omapärast. Eestis on väidetavasti iga neljas „venekeelse päritoluga“, autasustatud inimeste seas oli selliseid umbes neli tükki, ehk umbes iga neljakümnes.

Ja kõik on vait, kuigi siin on ju sada korda rohkem põhjust väita, et president on rassist, aga ollakse kogu kaarnaparvega Jüri Vipsi kõri kallal.

Selliseid silmakirjalikke leheneegreid ei leia te vist mitte üheski teises riigis.

Kristjan Jaani leidis küll aja, et lahkuda poliitikast ja keskerakonnast. Ja asi pole isegi selles, et Jaani lahkus enne jaani, tehes kummarduse maani.

Tuleb ju nii välja, et Kaja Kallas on nii kõikvõimas, et viskas Jaani välja mitte ainult ministri kohalt, vaid poliitikast üldse ja kogunisti keskerakonnast. See oli vast obadus!

„Olen ministrina saanud võrratu kogemuse panustada valdkonda, mis mulle niivõrd südamelähedane. Erinevate kriiside kestel olen saanud näha siseturvalisuse valdkonda läbi väga erinevate nurkade,“ tsiteerib Jaani sõnu Delfi.

Oli jah võrratu kogemus – kord naistšellisti vahistada Eesti hümni mängimise ajal, kord perekohviku blokeerida Mariupoli moodi, kord politseikoera meelt avaldanud taadile kallale ässitada. Erinevad nurgad tõesti. On ikka panustatud küll, nii et vähe pole.

Aga see lugu temaga pole veel lõppenud, uskuge kogenud skeptikut.

Kuid Buduaar oli täna eriti tubli, avaldades loo „POLIITIK AIVAR RIISALU“ saab abielu kõrvalt teise naisega lapse“.

Ja lisatud pildil keksib Riisalu tõesti teise naisega, kelleks on Anu Saagim.

Paljud lugejad piirduvad meil pealkirja ja pildiga.

Ivan Makarov