26.06.2022
Pikad pühad on selle poolest rasked, et mõnel valutab esmaspäeva hommikuks pea, teisel närtsisid linnakorteris põrgukuumusega lilled, seni kui pere lösutas maal. Me avastame, et rongides pole kusagil seistagi, et valitsusejama jätkub ja repressiivseadused küpsevad.
Kas pole mõistusevastaseid õõvastavaid kuritegusid sooritanud jätiste vabastamine vanglatest märk sellest, et vilepuhujate-vaenumõtlejate seadus on juba nii küps, et varsti läheb vaja palju lisakambreid?
EPL rõõmustab meid tõeliselt pühapäevaõhtuse uudisega: „Pikalt vangis istunud sarivägistaja ja tapja on oktoobrist vaba.“ Korduvalt naisi ja ka last vägistanud mõrtsukas ja värdjas pääseb sügisel ilmselt vanglast vabadusse. Ta on Narvast ja tema nimi on Andrei Buketov.
Varsti on meie tänavad lastevägistajatest ja mõrtsukatest nõnda täis, et jääb loota, et nad üritavad vahetevahel ka teineteist vagaseks teha. Sest meie õigussüsteemile ei lähe korda ei ausate inimeste turvalisus ega nende õiglustunne.
Kujutage nüüd ette pilti: karude arvukuse ja aktiivsuse tõttu niigi närvilised marjulised kusagil Türi lähistel näevad, kuidas piki metsaäärt jookseb mingi karulaadne olevus. Loomulikult lendavad maha purgid esimese metsmaasikaga ja matsid pistavad punuma…
Tegelikult polnud seal mitte mingit otsest ohtu: lihtsalt Lauri Läänemets peatas oma volitused Türi vallavolikogu liikmena kolmeks kuuks. Koos volikogu liikme volituste peatumisega lõppesid ka ta volitused käesoleva aasta aprillis moodustatud Türi valla innovatsioonikomisjoni esimehena.
Läänemets kinnitas Järva Teatajale, et selle sammu astus ta seetõttu, et kui sotsid, Isamaa ja reformierakond moodustavad koalitsiooni ja temast saab minister, siis ei saa ta enam vallavolikokku kuuluda. „Tahtsin Türil selle muudatuse kiiresti ära teha, et valla juhtimine ei kannataks,“ sõnas ta.
No esiteks valla juhtimine sellest just võidab, sest ülalnimetatud riigikogulane ei ole siiski nii võimekas, nagu Martin Repinski, ja istudes Toompeal ei saanud samal ajal istuda Türi volikogus, innovatsioonikomisjonist rääkimata.
Esialgu ei ole teada, missuguse ministri koht on Läänemetsale lubatud, aga võttes arvesse tema oraatorivõimeid ja loogikat, saaks valitsuse infotunnis Riigikogus temaga palju nalja. Isamaa tegelaste mornide nägude järgi otsustades ei ole Läänemetsa ministrikoht siiski veel kindel, aga pooltel Eesti meestel on praegu pärast nelja päeva pidutsemist umbes samasugused hapud näod.
Kuid sots juba juubeldab, ajades selga laskmata ministrikaru nahka.
Kui EV ministriks saab tõesti mõni suu peale kukkunud punanahkne sotsialist, siis see on siiski veel parandatav: üks väike umbusaldus, ja läinud ta ongi, kopsakas kompensatsioon punanelgiga taskus. Kuid kui näiteks Van Gogh nüsis endal kõrva maha, sai ta peatselt aru, et seda ei anna tagasi mängida.
Õnneks paistab, et isegi Õhtuleht hakkab nägijaks saama: täna ilmus seal valu täis lugu „Soomuutmisoperatsiooni kahetsev mees: „Mu jumal, mida ma tegin!“
Leht kirjutab: „Vaimse tervise probleemidega võideldes ja aastakümneid oma homoseksuaalsust maha surudes arvas 35-aastane britt, et tema probleemide lahenduseks on naiseks saamine.“
Tore, et Õhtulehe autor selle lausega kinnitab, et homoseksuaalsus on vaimne probleem. Aga mehest on muidugi kahju. Mõelge vaid: „Tegelikkuses oli see tema „elu suurim viga“ ning Ritchie Herron jäi operatsiooni tulemusel viljatuks, tal on põiepidamatus ning ta peab taluma kroonilisi valusid.“
Mõelgem sellele, kui palju kaasautoreid on selle inimese „elu suurimal veal“: perverssustesse uppuv riik, sadismi ja enesevigastamist seadustanud poliitikud, vaimselt haiget inimest opereerinud arstid-mengeled… Ja kas kellelegi ei tulnud pähe, et mees jääbki kohitsemise tagajärjel viljatuks? Kas ta lootis oma uue naise kehaga kedagi viljastada?
Hullumaja.
Ja tema retoorilisele meeleheiteküsimusele „Mu jumal, mida ma tegin!“ on lihtne vastus: lihtsalt ta luges liiga palju kollast ajakirjandust ja homopropagandat peavoolumeedias.
Just seda ta tegigi. Kõike ülejäänud tegid tema eest teised, kes nüüd turtsuvad karvasesse pihku. Üheksa korda mõõda nokut, üks kord lõika.
Nüüd aga kandku põiepidamatuse tõttu mähkmeid, nii lihtne see ongi.
Ivan Makarov