06.08.2022
Ma olen see kahepaikne mees, kes triblab oma tõekesega kahe võimsa leeri vahel – eesti ja vene meedia vahel. Kumb neist võimsam on, ei oska otsustada, sest vahel on meie peavoolumeedia putinistlikust propagandameediast oma lolluses hiiglaslikumgi, kuigi vene meedia jällegi brutaalsem.
Kõige geniaalsemad on muidugi eesti meedia pealkirjad. Võtame kasvõi tänase kena regionaalpostimehelehe Virumaa Teataja numbri: suvereporter Christina Veinberg avaldas seal loo „Nädala kaja: kui president jookseb sülle“.
Minu kui rikutud inimese esimene mõte oli: jumal tänatud, et mitte Aasta Kaja! Siis vaatasin tähelepanelikumalt ja panin tähele, et see oli ju väikese algustähega „kaja“. No et kajab natuke, umbes seitse päeva, ja vaibub, nii et kõrvadki küljest ei kuku. Muidu käiksin nagu kahekordseks Van Goghiks ennast arvanud eesti isamaalisuse aksakall.
Aga kuna autori pildi järgi otsustades jooksis president sülle üsna noorele näitsikule, siis tekib kohe mitu võimalust, kuna meil Eestis kutsutakse presidendiks ju lausa mitut inimest. Kui see oli vanim praegu elavatest presidentidest, siis see on ju vaimustav: niivõrd elujaatav tegu ja ka ahistamise moment välistatud. Kui oli too kikilipsuga, siis asi oleks juba kahtlasem: nagu ütleksid tema läti sugulased, veco tītars niisugune! Kui aga too eelviimane, kes oli naine, siis kõik on OK, sest tal on ju vastav aasta aumärk olemas.
Aga kui praegune, siis edaspidine juba sõltub sellest, kas ta pärast sülle jooksmist veel ka sülle ronis. Valge habetunud eesti mees, seega vägivallatseja ja ahistaja. Aastate pärast võib algatada kohtus protsessi ja võita raha, praegu sööks inflatsioon rahasaagi ära.
„Sellel nädalal veendusin taas selles, et elus pole midagi kindel. Tavaline hall argipäev võib kõigest minutitega võtta pöörde, millele tagasi vaadates jääd kahtlema, kas see kõik oli ikkagi päris,“ alustab Christina Veinberg, ja peab tunnistama, et üsna kaugelt. Loo lõpuks selgus, et talle jooksis sülle Alar Karis, ja noor ajakirjanik peab seda oma elu erakordseimaks ja unustamatumaks hetkeks.
Loomulikult ei unusta ta seda süllejooksu, sest tegemist oli autoga tulnud ja sealt väljunud tasakaaluka mehega. Kui oleks tegemist tema eelkäijaga, oleks see mitte süllejooks, vaid jalgrattaga süllesõit ja peatrauma tagajärjel saabuks ajakirjanikul amneesia.
Aga vahva, et meie võim on niivõrd rahvalähedane. Tuleb autost välja, jookseb sülle. Nagu ütlevad venelased, „на ловца и зверь бежит“.
+ + + + + + +
Muide süllejooksust: Venemaal jooksid kuubalased Eesti piiri poole ja otse sülle vene piirivalvuritele. Nagu kirjutab täna Postimees, „Eestisse teel olnud kuubalased pandi Petseris vangi“.
„Petseri ringkonnakohus saatis viieks kuuks vanglasse seitse Kuuba kodanikku, kes üritasid ebaseaduslikult ületada Vene-Eesti piiri, kuid peeti Vene piirivalve poolt kinni,“ öeldakse uudises. Ja te veel väidate, et Venemaa on meie suhtes absoluutselt vaenulik riik! Vene piirivalvurid päästsid meid järjekordsetest tülikatest ja umbkeelsetest illegaalidest, kes hakkaksid võib-olla meil tegelema ei tea millega ja levitada ei tea mida. Meie välisminister peaks saatma Petseri võimudele tänukirja, aga kuna Isamaa on koalitsioonis sotside ja oravatega, võib sealt tulla ainult tublide vene piirivalvurite süüdistamine rassismis.
Aga venelastel on hea muinasjutt kakukesest ja nad oskavad neid kakukesi ka kotti pista. Mitte nii, et Euroopa Liidu kallastel randub järjekordne noori musti mehi täis küna – ja häda sellele piirivalvurile, kes julgeb midagi taunitavat kägiseda! Kui meil kunagi taastuvad normaalsed suhted Venemaaga, siis sealtpoolt ei tule meile mitte mingeid Aafrika kõrilõikajaid ega ahvirõugeid, mis saabuvad siia sõbralikest riikidest. Seekord püüti kaagid kinni metsas ja Postimees julgeb kogunisti nimetada neid „kurjategijateks“, mis on sama hea, kui kogu selle Euroopasse tunginud ja tungiva hordi nimetamine kuritegelikuks. Ja nad seda ongi, sõbrad!
„Pihkva oblasti Petseri ringkonnakohtu otsusega mõisteti kurjategijatele viis kuud vangistust, mis tuleb neil ära kanda kartserikoloonias. Kohtuotsus on jõustunud,“ kirjutab Postimees.
See on Rein Rannapi muusika mu kõrvadele.
+ + + + + + +
Edgar Savisaare tervislik seisund teeb muret, ilmselt mitte ilmaaegu ei ole mees tunnistatud kohtu poolt süüdimatuks. Selles mõttes et ta ei saanud tervislikel põhjustel vastutada oma pahategude eest. Hiljem ta küll lendas, rändas ja kärutas, läks lausa valimistele, aga kohtul on ikka õigus: härra Savisaar ju tõsimeeli arvab, et ta on mõrvatud. Jäi Ratta alla – ja kõik…
Õhtuleht avaldas loo „Edgar Savisaar: isatapmine Keskerakonnas ei läinud õnneks, sest uut isa ei tulnud“.
Mees ajab seal šovinistlikku iba, sest sünnitajaks on ikka naine, kes võib sünnitada isegi mitmelt mehelt, nagu too meie teles näidatud eesti seiklusteotsija, kes sünnitas kolmelt erinevalt Aafrika neegrilt ja ei saanud mitte üheltki neist alimente.
„Isatapmine ei läinud eriti õnneks – uut isa ju ei tekkinud. Aga isa peab parteil alati olema. Kuidas sa muidu teda üles ehitad,“ ütleb Keskerakonna asutaja ja kauaaegne juht Edgar Savisaar intervjuus vanale kamraadile ja ustavale sõbrale,“ kirjutab ÕL.
„Vana kamraad ja ustav sõber“ on vana Moskvas pesitsenud nõukogude telepropagandist Heimar Lenk. Ta oli Savisaarele tõesti ustav sõber. Nii ustav, et jättis vahel lausa perselakkuja või nad koos suudlevate Brežnevi ja Honeckeri muljet. Aga mulje võib olla petlik, eriti siinmuljetava allakirjutanu heteromehe mulje.
+ + + + + + +
Ja muidu ignoreeriks buduaar.tv3 sisutühje lugusid, kui neil poleks niivõrd sisutihedaid pealkirju, nagu ka seekord: „Brigitte Susanne Hunt saab endale lubada elu, millest keskmine Eesti naine unistadagi ei julge“.
Kui juba läks jutt „keskmisest Eesti naisest“, siis autoriga jääb ainult nõustuda: kuna kangelanna enda ilu jääb ilmselgelt „keskmisele“ alla, siis temast ilusamatel ei olegi tarvidust otsida endale peigmeest televisiooni abil ja korraldada selleks mingeid lärmakaid kassipulmi märtsikuul.
Ja millest eesti toredad naised tõesti ei unista – nad ei unista sellest, et neid kutsutaks bitchideks, nagu meie kangelanna ennast ise nimetab.
„Keskmised eesti naised“ on maailma ilusaimad.
Ivan Makarov