22.07.2019
Toomas Hendrik Ilves varjab kodumaal silmi mustade prillidega, välismaal on see-eest Eestit kritiseerima julge.
Endine riigipea Toomas Hendrik Ilves on võtnud sõna seal, kus ta poleks pidanud seda tegema – ja jäi seda tehes ise lolliks.
Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves vastas USA riigipea Donald Trumpi soovitusele välismaist päritolu kongressisaadikutele oma esivanemate maale naasta ja seal asjad korda teha, et tema just nii tegigi.
Ilves vanemad lahkusid Nõukogude okupatsiooni eest Teise maailmasõja lõpus Rootsi ning sealt edasi USA-sse, kus Ilves ka üles kasvas. Ta on töötanud Eesti suursaadikuna Ameerika Ühendriikides, välisministrina ja kaks ametiaega Eesti presidendina. Ilves oli üks Eesti digitaalse hüppe initsiaatoritest, kirjutab ERR.
Ilves positiivne roll Eestis on kahtlemata olemas, seda Uued Uudised ei eita. Kuid oluline on hoopis see, et kui ta esimesel ametiajal tundus progressiivsena, siis teise presidentuuri aegadel muutus Ilves ühiskonda lõhestavaks teguriks, ning asus rahvusriiki sisse vedama multikultuursust ja globalismi.
Ilvese manitsevad kõned muutusid ajapikku oma rahva sõimamiseks, tema eestlust toetavad ütlemised seda sarjavateks, tema ühendav tegevus lõhestamiseks, tema eestimeelsus globalismiülistuseks. Väga halvasti lõppes tema presidendiks olek tänu “ärmatamisele” – eesti rahvas maksis kinni riigipea kodutalu ülalpidamise.
Toomas Hendrik Ilves on endiselt populaarne, kuid seda vaid välismaa globalistlikes ringkondades – kodumaal on ta pigem vihatud ja põlatud, sest ka praegu jätkab ta Eesti maine hävitamist, et oma ego rahuldada ja näidata, nagu tema ajal olnuks kõik hästi, nüüd aga mitte.
Naljakas kogu loo juures on see, et Ilves ju tegelikult toetab Donald Trumpi – mingu Ilhan Omar tõepoolest Somaaliasse tagasi, saagu esimeseks naispresidendiks ja tehku džihadistipesast digiriik.
ERR väidab ka, et “Nimekad kuulsused kritiseerivad Trumpi rassistlike säutsude pärast”, kuid on samas välja toonud vaid üksikuid nimesid, kellest enamik on teisejärgulised.