Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Pärnu volikogu koalitsioon hääletas maha EKRE algatatud suurperede huvihariduse toetamise

-
22.06.2018
Pärnus on võimu juures inimesed, kes ohverdavad poliitiliste mängude nimel laste huvid.
© UU

Pärnu linna sotsiaalkomisjoni aseesimees Helle Kullerkupp räägib sellest, kuidas poliitilised mängud mõjutavad laste huviharidust ehk “Hea ettepanek, aga valelt erakonnalt”.

“Veidi üle poole aasta on uus Pärnu linnavolikogu koos käinud. Uue omavalitsuse kodanikele oluliste seadusaktide vastuvõtmine läheb üle kivide ja kändude. Põhjuseks on sageli “vale” erakonna poolt tehtud ettepanek, mis on koalitsioonisaadikutel juba kokku lepitud maha hääletada.

Jätkuvalt on enne valimisi tavaks rääkida rahvastikuprobleemidest ja seejuures erilist tähelepanu on lubatud pöörata lastega peredele, iibele, rahvastikule, pensionäridele, tervishoiule, hoolekandele ehk eriti tundlikele ja hulga raha nõudvatele eluvaldkondadele. Eriliselt lubatakse just neid jutupunkte praktikas ellu viia, mis ongi kohaliku omavalitsuse otsene ülesanne.

Koalitsioon töötas ettepanekule vastu

13. juunil toimus Pärnu Linna sotsiaalkomisjoni koosolek, kus Pärnu volikogu EKRE fraktsiooni liige Siimo Lopsik tegi Pärnu Linnavalitsusele ja sotsiaalkomisjonile muudatusettepaneku: „Lihtsustada Pärnus linnas lasterikastele peredele huviringi toetamise korda”. Lasterikkaks pereks loetakse 4- ja enama lapsega peret.

Linnavalitsuse poolt lükati ettepanek tagasi. Jäi võimalus tulla uuesti sotsiaalkomisjoni, et pärast heakskiitu viia muudatusettepanek volikogu istungile 21. juunil. Kahjuks ei pidanud koalitsiooni-poolsed komisjoni liikmed vajalikuks anda paljulapselistele peredele tasuta huviringide võimalust.

Riigi rahaline toetus huviharidusele on väga mõistlik ja vajalik ning ettepanekut ajendas tegema mitu asjaolu. On oluline, et riigi poolt on eraldatud omavalitsustele, sealhulgas ka Pärnule, sihtotstarbeliselt huvihariduse toetuseks lisaraha. Alates 1. septembrist 2017 anti selleks kasutada üle 100 000 euro ja 2018. aastal on eraldatud 405 634 eurot. Riigipoolne eesmärk oli suurendada noorte osalemist süsteemselt ja juhendatult korraldatud huvihariduses ja takistavate kitsaskohtade lahendamist lisaraha andmisega. Esmajoones tuleb arvesse võtta perede sotsiaal-majanduslikku olukorda, lasterikaste perede toimetulekut ning noorte füüsilisi või psüühilisi erivajadusi, samas ka elukohast tingitud huvihariduse kättesaadavust.

Eelmisel aastal jäi osa raha kasutamata

Riik andis omavalitsusele võimaluse seda raha kasutada huvihariduses mitmekülgselt. Raha on lubatud kasutada erinevate huvitegevuse kulutuste jaoks: stipendiumiteks, juhendajate töötasudeks, erivajadustega lastega tegelemiseks, võistlustel ja laagrites osalemiseks ning huviringi maksumuse kompenseerimiseks. Viimati nimetatule planeeris sel aastal Pärnu Linnavalitsus vaid 12,3% (!) kogu eraldatud rahast.

Eelmisel aastal kui toetus tuli, jäi enamus raha kasutamata, sest tingimused ja teavitus oli korraldatud selliselt, et paljud lapsevanemad ei teadnud taotleda või ületas leibkonna sissetulek minimaalset toimetuleku piiri, mis on 140 eurot pereliikme kohta kuus peale kulude maha arvamist. Ehk siis 85% huviringide toetuseks eraldatud rahast jäi Pärnus kasutamata.

Pärnu Lasterikaste Perede Liidu esindajad ja pereemad kirjeldavad, et huvihariduse igakuine kulukus ongi põhiline, mis raskusi valmistab. Näiteks eelmisel aastal kulus noorel 4 lapsega Pärnu perel huviharidusele 2700 eurot. Uuringute järgi on suurperedel huviringi kättesaadavusel probleemiks just harrastuste kulukus võrreldes sissetulekutega ja toimumiskohtade kaugus elukohast ning sellega seonduv transpordiprobleem ning -kulu.

Toetuste küsimine on alandavaks muudetud

Eesti pereemad ei soovi oma väärikuses ametnikule maksu- ja ostutšekkidega pere vaesust tõestada. Pärnu linnas on 16 erinevat sotsiaaltoetust, millest 5 on just sissetuleku tõestamist vajavad. Sageli tehakse peres kokkuhoidu kodu ja toidulaua hoidmiseks just vaba aja sisustamise, sealhulgas ka laste huviringide arvelt. Muudatusettepaneku tegija soovis, et lasterikastele peredele määratakse huvihariduse toetus leibkonna sissetulekust sõltumata. Piisaks õppeaasta alguses avalduse ja igakuiselt huviringi arve esitamisest.

Lisaks tõsiasi, et 4-ja enamalapseliste perede hulgas on majanduslikult kindlustatuid kaduv-väikene osa (1-1,5%). Uues Pärnu linnas on vaid 150 lasterikast peret ja muudatus ei oleks ka riigi rahaeraldisele ülemäära kulukas. On vaja vaid lihtsustada seda korda, vähendada bürokraatiat ja pole ka väheoluline, et lasterikkad pered vajavad enam toetusi ning puutuvad rohkem kokku ametkondliku asjaajamisega, tõestades korduvalt ametnikele oma mittetoimetulemist.

Vastuseis oli teadlik ja ülbe

Kahjuks sotsiaalkomisjon seda EKRE ettepanekut ei toetanud. Vaid 3 komisjoni liiget opositsioonist: A. Korobeinik (REF), H. Paulson ja H. Kullerkupp (EKRE) soovisid, et volikogu arutaks 21. juuni istungil seda muudatusettepanekut. Keskerakonna, Isamaa ja linnapea valimisliidu komisjoni liikmed eesotsas komisjoni esimehe Vahur Mäega olid ühemõtteliselt muudatuse vastu. Mäe lausa kutsus komisjoni liikmeid muudatusettepanekut mitte toetama. Selliste otsuste taustal tuleb vastuhääletajatel ka iibe tõstmise ja laste sünnitamise jutupunktid lõpetada.

Pärnu ei pea näima, vaid ka olema reaalselt lapsesõbralik omavalitsus. Kohalikul poliitikul peab olema vastutustunne nende otsuste ees, mis reaalselt mõjutavad inimeste toimetulekut ja heaolu. Poliitilised mängud on sellistel puhkudel kohatud. EKRE fraktsiooni liikmed leiavad, et see muudatus Pärnu linna „Sotsiaaltoetuste korras” oleks vajalik sisse viia ja algatavad muudatusettepaneku uuesti.”