Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Paul Oja: Soomes pannakse kokku ”bioviiekat”

-
12.05.2019
Paul Oja
© UU

EKRE liige Soomes ja Uute Uudiste kaasautor Paul Oja kirjutab sellest, kuidas põhjanabrite juures valitsust kokku pannakse.

“Pärast Soome 2011. aasta parlamendivalimisi oli suurima erakonna esimees Jyrki Katainen raskes olukorras. Timo Soini oli siis veel põhimõtetega mees ega nõustunud Põlissoomlaste osalemisega valitsuses, millel oli kindel plaan labidatäite kaupa Soome maksumaksjate raha valetamisega jänni jäänud Kreeka kaudu Saksa pankade varakirstudesse kühveldada. Katanen oli lõpuks sunnitud kokku panema tervelt kuuest erakonnast koosneva valitsuskoalitsiooni, mida õige kähku hakati „Kataise sikspäkiks“ kutsuma.

Antti Rinne, kelle juhitud Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDP) õhkõrna enamusega (0,2% häältest, üks rahvasaadikukoht) Põlissoomlaste (PS) ees tänavused parlamendivalimised võitis, on ka põhimõtetega mees. Juba valimiskampaania ajal kuulutas ta mitmel korral, et SDP ja PS koostöö on praktiliselt välistatud, sest „nende väärtuspõhjad on nii erinevad“.

Praegu peab Rinne läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. Et 200-kohalises Eduskunnas enamust saada, tuli tal peale Roheliste (Vihreät), Vasakliidu (Vasemmistoliitto) ja Rootsi Rahvapartei (RKP) kampa kutsuda veel valimiste suurim põruja, eelmise valitsuse peaministripartei Keskerakond (Keskustapuolue). Rohkem paremale kalduva Koonderakonna (Kokoomus) nägemusi majanduse arengust ei oleks sotside omadega kuidagi õnnestunud kokku sobitada.

MTV poliitikavaatleja Jussi Kärki leidis ühes uudistesaates, et „sikspäki“ eeskujul võiks uut valitsust hakata kutsuma „luomuvitonen“, eesti keeles umbes „bioviiekas“.

Põlissoomlaste erakonna volikogu koosolekul 11. mail kommenteeris erakonna esimees Jussi Halla-aho oma kõnes olukorda järgnevalt.

„Põlissoomlased läksid alustavaid vestlusi pidama tõsimeelselt ja konstruktiivselt, kuigi oli selge, et sotside valmisolek koostööks oli nõrk, praktiliselt olematu. Vestlused meiega kujutasid endast tõenäoliselt taktikalist teatrit.“

Teiste läbirääkimistes osalevate parteide kohta leiab Halla-aho, et nii sotsid, vasakpoolsed kui ka rohelised ja RKP on hakanud jõulisemalt tähtsustama identiteediküsimusi ja liikunud rohkem vasemale. Traditsioonilised teemad nagu töörahva ja keskkonna olukord on andnud ruumi fanaatilistele nägemustele immigratsioonist, erakonnaülesele feminismile ja üldiselt kriitilisele suhtumisele tegelikkusse.

„Kindlasti pole õiglane sõimata valitsust, mida pole veel kokku saadudki, kuid võib siiski ennustada, et sellest seltskonnast moodustub eriti ettevõtlus- ja tööstusvaenulik valitsus, mis rahastab oma valimislubadusi makse tõstes, nõrgestab Soome konkurentsivõimet keskkonnaalase poseerimisega, suurendab nii palju kui suudab kahjulikku immigratsiooni ja sellega seostuvaid kulutusi ning ründab sõnavabadust mitmesuguste „vihakõne“ vastaste kampaaniatega,“ ütles Halla-aho.

Põlissoomlaste erakonnast rääkis Halla-aho, et PS ei ole ajutine avarii, mis läheb mööda, kui küllalt kaua oodata, nagu mõned erakonnad tunduvad mõtlevat.

„Me ei ole protestipartei, mis elab ainult teiste erakondade ebaõnnestumistest. Inimesed hääletavad meie poolt, kuna nad jagavad meie mõttelaadi ja väärtusmaailma.“

See, et valimiste suurim kaotaja, Keskerakond, läheb valitsusse, aga valimiste suurim võitja, PS, kes valimiste tulemusel suurendas oma rahvasaadikute arvu Eduskunnas 22 saadiku võrra, jääb valitsusest välja, on äratanud palju hämmeldust.

„Paljud küsivad, mis mõtet on üldse hääletada, kui sellest midagi kasu pole. Me peame meeles pidama ja ka oma valijatele meelde tuletama, et just see on isoleerimispoliitika eesmärk. Teised erakonnad loodavad, et PS hääletajad tüdinevad hääletamast ja jäävad järgmine kord koju. Selline poliitika lõpeb alles siis, kui muud parteid näevad, et meie toetajad hääletavad meie poolt kogu aeg, kõikidel valimistel.“

10. mail avaldatud arvamusküsitluse tulemustel juhtis Soome erakondade toetuse edetabelit Põlissoomlaste erakond 18,8 protsendiga. Sotside toetus oli 17,8% ja Koonderakonnal 16,9%. Teiste toetus oli väiksem.”

Jussi Halla-aho tsitaatide allikas: Põlissoomlaste erakonna netiportaal Suomen Uutiset, link