Peaminister jättis vastamata küsimusele, kas Eestis võib rääkida juudi- ja neegrianekdoote

Eesti,
- Updated
Jüri Ratas, Taavi Aas, Martin Helme
©Erik Prozes/Postimees
Jüri Ratas, Taavi Aas, Martin Helme

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees, EKRE riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme küsis riigikogu infotunnis peaminister Jüri Rataselt, miks valitsus soosib Eestis pealekaebamise ühiskonna teket.

“Eesti Inimõiguste Keskus tegeleb inimeste peale koputamise õhutamisega ehk n-ö seksuaalvähemustevastaste seisukohtade avaldamise peale kaebamise õhutamisega,” väitis Helme.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Siin on mitu tõsist probleemi. Üks on loomulikult moraalne probleem. Me liigume selgelt ühiskonna suunas, mis on paranoiline, tagakiusav ja meelsust represseeriv. Teine probleem on see, et tegemist on Eesti seaduste selge rikkumisega, nii põhiseaduslike õiguste, südametunnistuse, sõnavabaduse või andmekaitseseaduse rikkumisega. Las andmekaitse tegeleb selle asja juriidilise poolega. Kas te kiidate heaks või laidate taolist hirmu- ja tagakiusamismaania õhustiku loomist ühe väikse ideoloogilise grupi poolt kogu ühiskonna vastu?” päris Helme peaministrilt.

“See on kahe MTÜ vaheline vaidlus. Aga kui võtta natukene laiemalt, siis arvan, et meie põhiseadus ütleb väga õigesti, et hoolimata sellest, mis on inimeste sugu, mis on vanus, mis on emakeel, mis on nahavärvus – kedagi ei saa taga kiusata Eesti ühiskonnas. Eesti on demokraatlik riik, avatud riik, avatud ühiskond ja sellised näited on kindlasti taunimisväärt. Ma ei oska tõesti seda kahe MTÜ vahelist vaidlust kommenteerida. Te olete selles osas hea spetsialist. Aga tagakiusamisele Eesti ühiskonnas ei saa olla mitte mingisugust kohta,” kinnitas peaminister Ratas riigikogus.

Martin Helme rõhutas seepeale, et tegemist ei ole kahe MTÜ-vahelise vaidlusega. “Tegemist on väga tõsise probleemiga kõigi meie jaoks, sest sisuliselt kutsutakse üles esitama kaebusi inimeste peale nende meelsus eest. Kui räägime, et Eesti on õigusriik või kui osa meie poliitilisest koorekihist räägib, et Eesti on liberaalne riik, siis Eesti Inimõiguste Keskuse tegevus on totalitaristliku mentalideedi selge väljendus ja väga ohtlik tendents Eestis. Juhin teie tähelepanu sellele, et Eesti Inimõiguste Keskus on maksumaksja rahaga üleval peetud organisatsioon, ta saab raha Eesti ja Euroopa Liidu maksumaksjatelt. Kas teie arvates peaks selline südametunnistuse- ja sõnavabaduse vaenulik kahepalgeline organisatsioon olema maksumaksjate rahastatud?” tundis Helme huvi.

Peaminister Jüri Ratas tsiteeris seejärel Eesti põhiseadust, mille § 12 ütleb väga konkreetselt, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varaliste ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. “Kui teie soovite siin saada liitlasi, et Eesti oleks veel tolerantsem ühiskond, veel sallivam ühiskond, veel rohkem sidusam ühiskond ja õigusriik, nagu te mainisite, siis igal siin me oleme teiega ühel poolel ja selle eest seisame koos, et Eesti oleks sallivam, tolerantsem ühiskond, et meie sidusus erinevate ühiskonnaliikmete vahel oleks võimalikult tugev,” jättis peaminister Helme konkreetsele küsimusele vastamata.

Lõpetuseks tundis EKRE esimees Mart Helme huvi, kas ja milliseid anekdoote võib praegu ja edaspidi Eestis rääkida. “Minu mäletamist mööda Nõukogude Liidus võis vabalt rääkida neegrianekdoote, juudianekdoote, eestlase, sakslase ja venelase anekdoote, isegi Brežnevi anekdoote ja selle eest ei järgnenud mingit karistust. Praegu aga juba ainuüksi sõna “neeger” kasutamine, selle peale kirtsutatakse nina. Juudist rääkimine on just nagu judofoobia. Kas te ei arva, et me peaksime lõpuks ometi tagasi minema demokraatia juurde ja loobuma demokraatia piiramisest igasuguste epiteetidega, sealhulgas epiteediga “liberaalne”?” küsis Mart Helme.

“Me ei tohi kindlasti Eestit sellelt demokraatia teelt kõrvale suunata. Selles mõttes on teil õigus: me peame edasi minema ja edasi ehitama seda olulist väärtust ja seda vabadust hoidma. Ma ei kujuta ette, et riik hakkaks ütlema, missugust repertuaari üks või teine riigi toetust saav taidlusgrupp või teater peaks esitama. Ma arvan, et vastutust kannavad alati organisatsioonide juhid, juhatus või nõukogu,” lisas peaminister Ratas ja jättis vastamata, milliste märksõnadega anekdoote võib nüüd ja edaspidi Eestis rääkida.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused