18.02.2021
Riigiprokuratuurist vilgutati vihakõneseadusele punast tuld.
Peaprokurör Andres Parmas arvab, et uue koalitsiooni algatatud vihakõne kriminaliseerimine on halb mõte, ta ise on alati selle vastu olnud ja on praegugi. Sama ütles ta ka kohtumisel EKRE Riigikogu fraktsioonis.
Parmas selgitas, et vihakõne on Eestis tegelikult praegugi kriminaliseeritud, kui sellega kaasnevad reaalsed ohud või tagajärjed. “Kriminaliseerimise laiendamisega tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Sõnavabadus on ühiskonna jaoks väga oluline väärtus ja selle kergekäeline piiramine on tegelikult iseendale jalga tulistamine,” ütles Parmas Eesti Päevalehele.
Ta lisas, et selline seadusemuudatus tähendab nii prokuratuurile kui ka politseile ja kohtule lisatöökoormust ja resurss selleks tuleb võtta teiste kuritegude menetlemise arvelt.
Paljudes Lääne-Euroopa riikides, sealhulgas ka Soomes, on just jõustruktuurid juhtinud tähelepanu sellele, et iga vihakõneseaduse laiendusega peavad nemad suunama rohkem tähelepanu kellegi sõnakasutusele ja seda reaalsete kuritegude arvelt. Nende riikide politseis on ohtralt töötajaid, kes lahendavad kellegi solvumisi, ja kohtud on ülekoormatud sõnakasutuskuritegude menetlemisega.
Peale selle on vihakõneseaduste nõrgaks küljeks selle mõiste defineerimine ja selle institutsiooni määramine, kes mõistele sisu annab – selliseid seadusi saab mõnes ebademokraatlikuks muutunud riigis kasutada muuhulgas ka seaduse loojate vastu. Nii juhtus see Weimari Vabariigi vihakõneseadusega, mis andis natsidele võimaluse sama seaduse alusel oma oponente vangistada. Ainult et selliste seaduste loojad ise usuvad, et see saab tööriistaks ainult nende käes.