03.06.2019
Peeter Ernits
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige EKRE poolt Peeter Ernits valgustab idapiiri väljaehitamisel tehtud suurte raiskamiste tausta.
“Riigikontrolli verivärske raport näitab kui süüdimatult on senised valitsused rahva rahaga ringi käinud.
Kui 2014. aasta sügisel, kui kaitsepolitsei töötaja Eston Kohver Eesti piiril kaduma läks, avastasid poliitikud, kui mannetus olukorras meie idapiir tegelikult on.
Loomulikult tormati ummisjalu olukorda parandama. Riigikogu valimised olid kohe-kohe ukse ees ja rahvale tuli oma otsustavust näidata. Peaminister Rõivas ajas säärikud jalga ja lendas idapiirile, jalutas tähtsa näoga soises võsas ja teatas ajakirjanikele, et korralagedus lõpetatakse. PPA-le aga anti korraldus kibekiiresti välja rehkendada, kui palju piiri väljaehitamine maksma läheb.
Juba nelja kuu pärast kanti siseminister Pevkurile ette, et 79,5 miljoniga saab kõik tipp-topp korda. 25. veebruaril 2015, paar nädalat enne Riigikogu valimisi, kiitis valitsus selle heaks. Oravapartei valimiskampaania põhirõhuks sai hoolitsus Eesti julgeoleku eest.
Asja läbisurumiseks jättis siseminister Pevkur kolleegidele mainimata, et summa võib hiljem muutuda. Valitsusele mulje avaldamiseks oli kulud toodud välja lausa euro täpsusega.
Kogu taasiseseisvusaja jooksul polnud mitte ühegi valitsuse silmis räämas piiri korda tegemine esmatähtis asi. PPA pingereas platseerus see alles kolmandale-neljandale kohale.
Siis tulid riigikogu valimised. Kõige suurema saagi lõikas segadusest 3816 häälega piiriäärses Võru-, Põlva- ja Valga ringkonnas kandideerinud siseminister Pevkur.
„Kuidas on võimalik, et rohkem kui 20 aastat pärast iseseisvuse ja piirivalve taastamist võis üldse olla olukord, kus kontrolljoone maastiku ja pinnasega seonduv sai olla uudiseks,“ imestab täna Riigikontroll oma raportis.
Läks veel kolm aastat ja piiri lähemal uurimisel sai selgeks, et piiri korda tegemine läheb seni pakutust hoopis n e l i korda kallimaks. Seni heaks kiidetud 80 miljoni asemel tuleks kulutada hoopis 320 miljonit.
16. augustil 2018 otsustas valitsus, et idapiiri väljaehitamine on edaspidi riiklik prioriteet. Kui algul plaaniti rajada sohu patrullradu 21 kilomeetri ulatuses, siis nüüd selgus, et tegelikult on vaja ehitada hoopis 52 kilomeetrit. Kui algul plaaniti piirile 4 uut ligipääsuteed, siis nüüd oli nende arv kasvanud 59 peale. Ja nii edasi…
Kui algul otsustati võõrandada 10 meetri laiune piiririba, siis peagi sai aga selgeks, et tegelikult on vaja poole laiemat riba, pluss veel 20 meetri laiust hooldusriba. See aga tähendab peale maaomanikega lõppenud läbirääkimisi taas uusi läbirääkimisi, need aga võivad aga venida.
Riigikontroll annab idapiiri rajamise epopöale hävitava hinnangu. Ehkki Reformierakond on esitlenud end ainsa poliitilise jõuna, kellel on reaalne majanduslik kompetents, selgub nüüd, et just nemad on pannud sadade miljonitega puusse.
Suure riiklikule investeerimisprojektile peab eelnema põhjalik ettevalmistus. Enne suuremahulisi ehitustöid tuleks piiriäärset pinnast ja maastikke palju põhjalikumalt uurida, vastasel korral võivad need palju kallimaks minna. Valiku tegemiseks peavad otsustajate laual olema võimalikud alternatiivid.
Riigikontroll tõdeb, et tegelikult pole olnud kumbagi. Ettevalmistused on olnud puudulikud, meil tuleb uskuda pimesi, et valitud tee on kõige õigem. Et idapiir on hästi kaitstud ja maksumaksja raha niisama tuulde ei loobita.
Riigikontroll tõdeb, et tõenäoliselt läheb piir palju kallimaks. Hangete venimise, alapakkumiste ja ehitusvigade tõttu võib esialgne hind oluliselt kasvada. Samas pole arvestatud hinnatõusuga, mis on seotud samal ajal toimuva maanteede ja Rail Balticu ehitamisega.
Mida kauem piiri välja ehitamine venib, seda suurem on risk, et soetatud elektroonilised valveseadmed vananevad.
Kui algul räägiti, et piiri elektroonilisel valvamisel tööjõu vajadus väheneb, siis nüüd on selgunud, et tegelikult on lood vastupidi. Tarkade seadmete taha on tarvis tööle võtta hulgaliselt uusi inimesi.
Vähe sellest, selgub, et pole analüüsitud isegi teiste riikide kogemust. Alles mullu 20. veebruaril anti PPA-le seesugune korraldus, samas pole teada, kas seda ka täidetud on.
Riigikontroll tõdeb, et kuigi Frontexi arvates on plaanid head, kuid nii uhket ja kallist piiri poleks tegelikult vaja. Ka rahvusvahelised õigusaktid ei kohusta meid selleks.
Riigikontrolli Briti analoog National Audit Office on oma juhendmaterjalides sõnastanud ohumärgid, mida Inglismaal suurprojektide juhtimisel silmas peetakse .
Ohumärgid on järgmised:
1. Minister soovib murrangulist projekti.
2. Ametkond ütleb projekti algatamise faasis konkreetse summa, kui palju see maksma läheb (mitte aga hinnangulise vahemiku).
3. Projekti heakskiitmiseks alahinnatakse tahtlikult kulusid.
4. Alternatiivid lükatakse kõrvale, ehk välistatakse valikuvõimalused.
Riigikontrolli värske raport tunnistab, et Rõivase ja Ratase valitsused on kõiki neid ohumärke eiranud. „Idapiiriprojekt on justkui õpikunäide olukorra kohta, kus kõik eelloetletud ohumärgid on osaliselt või täielikult realiseerunud.“
Riigikontrolli verivärsket raportit lugedes valdab lugejat masendus.
Nii Rõivase kui Ratase eelmine valitsus on langetanud ülikulukaid otsuseid kiirustades ja piisava analüüsita. Paistab, et poliitikud ei vastutagi oma mastaapsete prohmakate eest Ametnikest ei maksa rääkidagi – nemad püüavad rahulikult edasi tiksuda ja ülemustele meele järgi olla.
2007. aasta septembris, kui siseministriks oli sotsiaaldemokraat Jüri Pihl, öeldi, et idapiiri valmisehitamine läheb maksma 10, 9 miljonit eurot. 2015. aastal, kui siseministriks oli Hanno Pevkur, räägiti 79,5 miljonist.
Andres Anvelti valitsemisajal aga selgus, et tegelikult kulub hoopis 320 miljonit Riigikontrolli värsket raportit lugedes on selge, et ka 320-st miljonit ei piisa.
Aitab jamast, aitab maksumaksja raha arutust põletamisest!”