22.04.2022
Installatsioon
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit korraldas eile Rakvere külje all Oleg Grossi tootmiskompleksis esindusliku kriisteemalise konverentsi, kus omaette teemana käsitleti ka Ukraina sõjapõgenikke elu väljaspool Tallinna.
Rakvere vallas elab praegu sadakond sõjapõgenikku, kellest pooled on lapsed. Rakvere vallavanem Maido Nõlvak rääkis vallal on sügiseks tekkimas probleem lasteaiakohtadega.
Taas tõi Nõlvak välja Ukrainast tulnute kultuurilisi erinevusi. Kui varem on ta rääkinud, et sõjapõgenikud nõudsid tööandjatelt vabu päevi ülestõusmispühadeks nende kalendri järgi, siis nüüd mainis ta veel mitut eripära.
Näiteks ei kanta Ukrainas jalgrattaga sõites kiivrit ning seda ei tee nad mõistagi ka siin. Nõnda kavatseb vallavanem korraldada neile ohutuskoolituse.
Ka on ta pidanud ukrainlastele seletama, et tühje pudeleid ei visata prügikasti, vaid nende eest on võimalik raha saada.
Tuli jutuks, et kohalikud omavalitsused ootavad küll elanikke juurde, aga sageli ei huvita põgenikke elu väljaspool pealinna või Tartut, kus on parem töö ja rohkem melu.
Samas on portaal Lääne-Virumaa Uudised kirjutanud, et näiteks Rakvere linnas ei teagi keegi, kui palju seal põgenikke on.
Abilinnapea Laur Kaljuvee sõnul puudub täna ülevaade, kui palju on Rakvere aadressiga registreeritud põgenikke, mis vanuses ja millised vajadusel neil on.
„Soovime riigilt selgust ja konkreetseid otsuseid, millised kohustused ja kulud jäävad omavalitsuse kanda ja mille puhul toetab riik,“ sedastasid omavalitsusjuhid.