12.06.2019
Reformierakond jätkab Eesti omariikluse järjekindlat õõnestamist.
Reformierakonna riigikogu fraktsioon andis kolmapäeval parlamendi menetlusse eelnõu, mille järgi vabastataks sünnijärgne Eesti kodanik 18-aastaseks saades kohustusest loobuda Eesti kodakondsusest, kui tal on ka mõne teise Euroopa Liidu, Euroopa majandusühenduse riigi (?) või USA, Austraalia, Kanada, Brasiilia või Uus-Meremaa kodakondsus.
Tegemist on väga ohtliku eelnõuga, mis on sisuliselt mõeldud ainult Valdo Randperele Rootsi passi alleshoimiseks, kui tal sõja korral kiiresti Eestist minema liduda tuleb ja tal on NATO-st väljapoole jääva riigi pass Taisse pääsemiseks olemas. Randperet ei huvita keegi muu peale Randpere enda.
Pealtnäha on eelnõul õilis eesmärk: “Üle maailma elab kümneid tuhandeid Eesti kodanikke, keda praegune seadus sunnib valima Eesti või näiteks uue elukohariigi kodkondsuse, või siis oma isa ja ema kodakondsuse vahel. Oma kodanike sellise valiku ette sundimine on riigi poolt ebaõiglane ja tuleb ära lõpetada,” ütles eelnõu üle andnud Keit Pentus-Rosimannus. Aga see sobib kokku ainult Reformierakonna omakasupüüdlikkuse, reeturlikkuse ja ükskõiksusega Eesti tuleviku osas.
Pange kõigepealt tähele, et tegu on maadega, kust Eesti külastamine on igati lihtsustatud, kus kahe maa vahel käimist ei sega suurt miski peale vahemaade ja kohalike reeglite, ning Euroopa Liidu puhul on ka suurem osa kodanikuõigusi mõlemas riigis tagatud.
Inimesed peaksid tõesti valima vaid ühe kindla kodumaa, kus on neil täielikud kodanikuõigused ja loobuma teisest, topeltkodumaast. See on täielikult lojaalsuse väljanäitamise küsimus – iga lisakodakondsus annab juurde vaid valikuid ja võimalusi kodanikukohustustest hoidumiseks.
Uued Uudised kordab üle need variandid, mis võivad esile kerkida kasvõi Randpere Rootsi-Eesti kodakondsuse puhul – reformar lidub Rootsi ega pea Venemaa vastu sõtta minema, sest Rootsi pole NATO riik, Eesti jäädes aga ta peaks relva kätte võtma. Topeltkodakondsus on puhtalt mugavus-, mitte lojaalsuskeskne.
Hoopis hullem on see, et mingil hetkel võidakse hakata nõudma ka Eesti-Vene topeltkodakondsust, mis ajab ainsa Eestit ohustava riigi ehk Venemaa puhul täiesti segi vaenlase ja omade vahekorra. Noor inimene võidakse kutsuda nii Vene kui Eesti sõjaväkke ja siis peab riik mõistatama, kumbale ta lojaalne on.
Ei maksa rääkida, et jutt käib ainult mõne teise Euroopa Liidu, Euroopa majandusühenduse riigi või USA, Austraalia, Kanada, Brasiilia või Uus-Meremaa kodakondsusest. Yana Toom kisub meie Põhiseadusest välja sellesama võrdsuse printsiibi, millega president juba mängib Kaitseväe jälgimisseaduse kallal, tõstatab diskrimineerimise teema rahvusvahelistes kohtuorganites, saab õiguse ja varsti on meil mitusada tuhat Eesti-Vene topeltkodakondset – see on sama, mis riik kohe Putinile ulatada.
Rahvusvaheline õigus on juba sedavõrd igasuguse diskrimineerimise vastu häälestatud ja Eesti Põhiseaduse sätetest loeb vasakliberaalidele juba ammu vaid võrdsusprintsiip, seega pretsedendi tekitamisel hävitab Eesti oma riigi iseenda kätega üsna ruttu.
Kõik Reformierakonna seaduseelnõud on krutskitega, suunatud nende endi või nende isandate huvidele ning varem või hiljem lõpevad need millegi väga Eesti-vaenulikuga. Kuivõrd korruptiivsushõnguline viljasalvest eemaldatud rotierakond on opositsioonis, tuleb nende algatusi täiega tõrjuda ja topeltkodakondsuse andmine Randperele putkupistmiseks on viimane asi, mida Eesti vajab. Väliseestlased aga otsustagu, millise maa külge nad kuuluvad – kunagi kodumaale naastes saavad nad siinse kodukondsuse alati taastada.