Põllumeeste sõltuvus Ukraina tööjõust on aastakümnete pikkuse maaelupoliitika tagajärg

Eesti,
- Updated
©Uued Uudised
Ilmselt tahaksid paljud taas maal elada, kuid aastatepikkune väärpoliitika on neilt selle võimaluse võtnud. Nüüd võib olla käes aeg naasmiseks. Pilt on illustratiivne.

Surmahaigus lõpetas ukrainlastest abitööliste sisserände Eesti farmidesse ja põldudele ning ühtäkki on ainsaks süüdlaseks “mõistmatu” valitsus – kuigi sellise olukorrani on viinud varasemad valitsused alates Mart Laarist kuni Andrus Ansipi ja Taavi Rõivaseni.

Juba Laari ajal teatas Jüri Mõis, et kõik eestlased võiks Tallinnasse ära kolida ja süüa võiksime osta mujalt. Sellest ajast saati on käinud maaelu teadlik väljasuretamine.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Põllumajandust on alati võetud kui üht majandusharu teiste seas, kus peab valitsema turumajanduslik konkurents ja eeliseid ei anta kellelegi – kuigi Eesti asub üsnagi 60. laiuskraadi all, millest põhja pool ei peeta doteerimata põllumajandust tasuvuse mõttes üldsegi võimalikuks.

Pealegi on Eesti juba 16 aastat Euroopa Liidus, kus enamik liikmesriike asub märgatavalt soojemas kliimas ja Vahemeremaadel saadakse aastas koguni kaks saaki – me ei suuda nende arenenud masstootmisega konkureerida. Toidujulgeolek aga on üks osa riiklikust julgeolekust ja siinkohal märgakem, et anname selle nüüd võõrtööliste kätesse, kes võivad kord kodumaa kutsel sinna tagasi minna.

Arenenud maades töötab põllumajanduses ja sellega seotud aladel 3-5% elanikkonnast – kuidas on Eestis jõutud selleni, et meil pole neidki võtta?

Eestis on kogu maaelu välja suretatud sellega, et taasiseseisvumisest saati suleti praktiliselt kõik, mis ära ei tasunud – maapoed, koolid, lasteaia, postkontorid, arstipunktid ja nii edasi. Kui kaovad teenused, kaovad ka inimesed. Selline areng jätkub praegugi täiel rinnal, aga nüüd on see paljuski juba paratamatuseks muutunud.

Maalt lahkus eriti palju inimesi just Reformierakonna valitsuste ajal, mil põllumajanduse väljasure(ta)mine oli osa üldisest majanduse allakäigust ja kui majandussurutisest vaesunud Eestist mindi Soome. Mahajääjad hakkasid palgavaesusest, töötusest, mahajäetus- ja alaväärsustundest sageli lihtsalt jooma.

Maalt hakkab nüüd kaduma ka väikeettevõtlus, üha rohkem väiketalusid lõpetab tootmise või tõmbab ennast koomale, sest ka maal on juba aastaid üle mindud suurtootmisele, kuhu läheb ka suurem osa eurotoetusi.

Suurtootmine aga on üleüldine suurtootmine, mis paikneb lihtsalt maal, kuid suures osas sarnaneb see linnatootmisega, see ei ole enam maa sool, mis hoiab elu maal ja eestlust rahvusriigis. Reeglid on suuresti juba samad, mis linnaski. Ja muidugi sarnaneb suurtootja Tallinna ettevõtjaga, kes nõuab käskival toonil võõrtööjõu sissevedu, sest kohapealt on töökäed läinud.

Maatootjatel puudub suuresti silme eest üldpilt. Möödunud aastal kirjutas üks Viljandimaa ettevõtja, et mida halba olevat selles, et temal on viiekümne töötaja hulgas viis ukrainlast. Aga samade reeglitega saabuvaid ukrainlasi on mõnel Tallinna ehitusplatsil absoluutne enamus ning töökeskkond venekeelne, see aga muudab kogu riigi keelelis-demograafilist olukorda. Maatootja puhul eeldaks ikkagi ka eestluse hoidmist, aga seda pole ammugi enam.

Tööjõupuuduse määrab ära ka see, et töö maal on raske – lüpsja peab kell 4-5 hommikul alustama, kombainer töötab viljakoristuse ajal augustiöös ka tulede valgel. Kanalist lehmale lüpsimasina alla panek eeldab tugevaid käsi, füüsilist tööd on maal üldse palju, ja kui Jaanus Marrandi väidab, et inimesed saavad mõnes kohas 1300 eurot palka, siis on iga sent sellest auga välja teenitud.

Ukrainlased tulevad ühiskonnast, kus sotsialismi mõju on veel tugev, mõttelaad nõukogulik ja valmisolek raskeks tööks raha eest, mis siin on väike, kodumaal aga jõukuse tunnus, on neil olemas. Meie inimesed aga on juba ammu digiriigi lainel – mis traktorirool või robotlüps, õige töö on ikka kontoris ja arvuti taga, 8-17, ja pärast ööklubisse! Ka noori pole meil juba aastaid maale kutsutud (kui, siis sõnades, mitte reaalse toetusega), ja “maaka” elu on neile millekski alandavaks kujundatud.

Oma rolli mängivad siin kahtlemata ka ideoloogilised mängud – kui Pakosta räägib soolisest võrdsusest, siis peab ta silmas naiste-meeste suhet firmade juhtkonnas, võib-olla ka soolist palgalõhet pangateenistujate vahel, kuid maanaisteni ta ei jõua, ja ilmselt ei tahagi. Maanaised aga võtavad tema üleskutsetest kinni ja põgenevad linna, eemale sõnnikuhaisust, mis on ka tänapäeva tootmises olemas, ja raskest maatööst, lõbustuste ja meelelahutuse juurde, mida maal pole. Poliitilised ideoloogiad ei soosi maaelu, kus on palju füüsilist tegevust ja soorollid rohkem paigas.

Mis saab edasi? Pole vist mõtet rääkida eestlaste tagasitoomisest maale – sellest pole suurtootjad huvitatud, sest eestlane nõuab elamisväärset, vähemalt normaalset elu, ukrainlase standard aga on kõvasti madalam. Väiketootjal pole piisavalt rahagi, et head palka maksta, suurte mõttelaad aga on sageli sama, mis pealinna ehitusettevõtte omanikul. Ehk võimalikult väikesed tööjõukulud.

Kriisiaeg tõmbab koomale tehnoloogilise arengu põllumajanduses. Maal on endiselt palju tööd, mida saab kahe käega ära teha, neid käsi läheb vaja, aga kahaneva rahvastikuga Eestis neid pole. Nii tuleb käiku võõrtööjõud.

Edasi tuleb aga küsida, et kuidas kavatsetakse ukrainlastega täidetud maal eluga edasi minna – ega nemadki lõputult lauda ja ühiselamu vahet käia taha. Kui jäädakse pikemaks, on vaja lasteaedu, koole (millises keeles, kui eesti lapsi maal enam pole), sööklaid, elamispindu, kultuuriasutusi, ka arstipunkti ja postkontorit jne. Kõik need asjad on maal suuresti hävitatud. Seega peab maatootja varsti hakkama investeerima võõrtöötajate olmesse.

Need probleemid on linnades juba olemas – Tallinnas otsivad ukrainlased juba lasteaia- ja koolikohti. Eesti keele õpetajaid nende jaoks pole, sest riik on juba aastaid suures lõimimises “unustanud” neid koolitada.

Paljud mäletavad, kuidas nõukaaja lõpus toodi Eestis just kolhoosidesse suur ports Taga-Karpaatia ukrainlasi, kellest paljud jäidki siia. Tollased ukrainlaste seltskonnad on siiani meeles mitte küll ebameeldivate, kuid ikkagi eestlastest erinevatena, kellega erineva mentaliteedi tõttu erilist läbisaamist ei tekkinud.

Kas Eesti maaelu tulevik on ukrainlased? See rahvas on tuntud selle poolest, et nad loovad ka emigratsioonis maapiirkondades elujõulised külad – need on olemas Kanadas ja Argentiinas. Eesti aga kaotab oma maaelu ja kui seda pole, siis kaob ka põlisrahvas ruttu – sest elujõulisust ammutatakse maast, mitte linnade asfaldist.

Mis puutub eestlaste naasmisesse maatööle, siis nüüd on olemas nii vajadus kui ka võimalus – rahvas on hakanud karantiinist maakodudesse hajuma, tööpuudus paneb tööotsadest kinni haarama ja ehk leiavad paljud, et võiks ju maale jäädagi. Eestlastest tööandjate moraalseks kohuseks peaks olema seda soodustada, mitte ukraina odavtööjõu järele nuttes valitsusele pinda käia.

EKRE poliitiline joon näeb ette rahvusriigi säilitamist ja sisserände piiramist, seega pole vähemalt sellelt erakonnalt  massimigratsiooni soodustamist oodata – kuni rahvuskonservatiivid on valitsuses, lubatakse siia vajalikku tööjõudu õigustatud ulatuses, ja kui tekib oht eestlaste kestmisele, on käsi kindlalt ees. Praegu oleme me sellele piirile väga lähedal.

ERR aga jätkab segaduse tekitamist: üks pealkiri ütleb, et “Kodumaine tööjõud tõotab kergitada Eesti marjade ja aedvilja hinda” – ehk siis omad inimesed saavad süüdistuse hinnatõusus.

11 commentsOn Põllumeeste sõltuvus Ukraina tööjõust on aastakümnete pikkuse maaelupoliitika tagajärg

  • Avatar

    Ring on täis – kalhoosid ei saanud ilma sheffide-linnarahvsta hakkama, NÜIT jälle. Tõeline sõltumatu talupoeg oli pinnuks silmas Leeninil, Staalinil ja ega ta ka praegu käib Juhtidele närvidele…

  • Avatar
    Nurgaadvokaat

    Algus oli nii, et linnas müüsid kümned taluentusiastid ooma püttidest piima rahvale(Tartus praegu üks vist jäänud) Aeti mullikesi, aga midagi ei tehtud talude ja ÜHISTUTE taastamiseks, vastupidi, toidu sisse eo hulgifirmad Jungent, Tirsi rikastusid mis hirmus. Neid oli palju. KULDID RUKKIS. Alles See järel algas maa tühjenemise. Endistest kalhooside st said tõõstuslikud põllupidajad oma 2-3000 ha-iga, ja seda kõigi parteide vaikival heakskiidul… Jne jne Aga… Lätis on 65 000 talu ja isegi Talurahva partei, vot tebe, Balti edukaim ja parim Eesti…

  • Avatar

    Tegelikult on samad probleemid pea igas sektoris. Ukrid ei suru mitte ainult põllumajandust vaid ka ehitust, muid lihttöid ja ilmselt on osad neist ka valgekrae ameti peal. Ukrainas on olukord kohutav ja inimesed on nõus toidu eest töötama, et mitte Debaltsevesse sattuda. Mingist 1400st pole juttugi. 1400 eest tuleks kõik Soomest tagasi. Mis artiklis mainimata jäi, on allakäiguspiraal. vaesunud elanikkond tarbib vähem, mis sunnib ettevõtteid ja riiki koomale tõmbuma. See omakorda tekitab veel rohkem vaesust ja kokkutõmbamist ja nii see lumepall veereb. madalad palgad löövad iroonilisel kombel ettevõtjate enda pihta sest vaesunud tarbijaskond ei kuluta ühtegi üleliigset senti ja ei tarbi ainsatki toodet mis pole absoluutselt hädavajalik. Kui palju me oleme kuulnud, et Eestis ei tasu see ega too ära. Muidugi ei tasu, kui elanikkond on nii rottvaene, et mõni üksik jaksab osta. Egas 10 kliendi pärast tepoolest ettevõtet käitada ei saa.

  • Avatar

    Aga lahendused?

    • Avatar

      Asi on TEGELIKULT juba NII P::::S, et nagu üks mu koolivenna poeg kesoma isakodu maha müüs ja kogu perega Soome kolis lahkumisel ütlesSee riik jarahvas on vene ärikate ja juudi pankuritele nii sügavalwe p…..e topitud, et seda sealt enam ühegi kranaga välja ei sikuta ja iga järgneva päevaga tundub mulle see üha täpsem formuleering olevat.

      • Avatar

        Aga kes selleeest juba 1940 aastal hoolitses, et meie ARUKAS RAHVAS likvideerida, sest sotsidest näljarottidele ei jäänud muud üle! Ise ei mõista, aga võimekaid ei salli! Sellel baasil sotsialism tekiski ja kommunism unistuseks jäi, sest see oli kõige utoopilisem unistus võimatust! Mitmed küüditamised ja massimõrvad, sotside kõikjal loodud kaabakatest hävituspataljonid, mille juhtiminegi käis enda üle võimete, siis komandörid pandi paika naaberrahvusest kutseliste sisevägede poolt ja tegid lõpu kõigile kes veel edukam, pannes talud põlema ja märatsesid kiskjalikult! Nüüd mõtlemiseks, millised on nende järglaste põlvkonnad? Ja keda need valivad? Päästaks meil sedagi vähest, mis järgi jäänud, ainult üks veel võimsam ettevõtmine – koos võõraste siia jäänud logarditega taludesse ja mujale nende võimete kohasele käsitsi tööle suunamine. Vajadusel sunduslikult, ilma valimise õiguseta. Nende esiisad/emad ju ise sellega ohjad endale rabasid, aga mõistust nende kohtade haaramisega ei kaasnenud. Nii nad valiksid ikka endid kuni kokku kukkume ja võõrriigi keelt kõik puterdama õppivad. Ei õpi nad ise ei naabrite ,,saavutustest” 1917 aastal, kui naabrite talude peremehed ,,kulakuks” (rusikaks) ristisid ja maha lasid, tulemuseks suured näljad nälgade otsa ja kogu Ukraina vilja endale ära vedasid! Palju miljoneid näljasurmas inimsöömiseni kuidagi välja vedasid! Aga see suur riik eksportis oma põllumajanduse saaduseid kuni EXORT võini, nagu ka Eestis mitmed võitööstused. Üks minu sünnikodu lähedal, Mäetaguse meierei. Ja vili, mille puudust eriti ei olnud, hakkas ,,kasvama” Kanada’s ja USA’s, kuigi külvati igal aastal tohutu käraga ja koristati sama suure käraga omas nõukogude Liidus! (filmides ja TV’s venemaal!) Ja viimati päästsid USA kanakoivad ja ikka vili, mis kõik aastad sealt toodi! Niipalju siis sotsialismist-kommunistideni, kes meilgi üritasid midagi, aga see läks ikka itta ja lõpus nii palju, et vorsti sai näha peale Tallinna mujal vaid televiisoris… Ma tean, mida kirjutan, ma mäletan veel Eesti Wabariiki ja suurte ratastega valgeid jäätisekärusid, kust emalt saadud sentide eest pühapäeva hommikuti jäätist ostmas käisin!

  • Avatar

    See Laari pärispatt (sisul. genotsiid eesti rahva kallal) on ikka üks jubedamaid (ei tea, kas suure “Eesti sõbra”, bilderberglase Carl Bildt’i nõustamisel?):
    kolhooside, kui toimivate põllumajandus-ettevõtete (vara) laialitassimine.

    Aastakümneid kannatusi, ja nüüd oleme samas seisus tagasi – meil on maal suurtootmised…

    Milleks see kõik…?
    Lihtsalt paberil oleks pidanud need ümberkorraldused tegema (omandisuhted jm., elukorraldus; lihtsalt õigluse printsiibil… Näiteks ka lihtsalt: kolhoos –> OÜ või AS)

  • Avatar

    Maalehes oli kunagi pildike (kahjuks ei saa siia üles panna), kus 2 äratuntavat poliitikut jalutavad maal, taustaks kinnilöödud akendega maja:
    – “Siin on vaikne ja rahulik !”
    – “Aga eks selle nimel ole ka aastaid ju tööd tehtud…!”

  • Avatar
    Andres Leet

    Lgp. Aare Sõrmus!
    Toetan Teie kommentaari kahe käega!!!
    AÜE on meie riigil palju palju õppida ja mida saab väga edukalt siin ja kohe rakendada!
    Võtame näiteks kartellid (kütusemüüad, ehitussektor) Meie riigi kütusemüüad oleks AÜE-s juba ammu trellidetaga ja bensiinijaama uksed oleks kinni teibitud!
    Kirjutada oleks palju…..EKRE on valitsuses.

  • Avatar

    Kui ukrainlasele makstakse 1400€ palka, siis miks eestlase ei pea seda summat maksma? Samas eestlane elab kodus aga ukrainlasele tuleb ju elukoht ka leida. Samas, miks aetakse suurfarmid 2000 lehmale? Öösel hakkad lüpsma, hilisöhtul löpetad. Kui pole lüpsjat, peab see farmi omanik oma naise ja tütred tööle kupatama, vähemalt raha jääb oma peresse! Ja mees teeb karjaku töö ära! Lahendatud see probleem. Aga ei, muudkui vinguks!

  • Avatar

    Nonii, hakkab ka arukaid arutlusi koos olukorra tegelike põhjustega tulema.

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused