15.04.2021
Koroonapiirangute tõttu ei saa paljud inimesed töötada ja nende sissetulekud kannatavad.
Kolmapäeval toimus Riigikogus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (331 SE) esimene lugemine, mis andnuks võimaluse lõpetada korruptsioonis süüdi mõistetud erakondade tegevuse, kuid korruptsioonikoalitsiooni häältega lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Tagasilükkamise ettepanekut toetas 58 Riigikogu liiget, vastu oli 30.
Ettekandes toonitas Riigikogu liige Paul Puustusmaa, et meie põhiseadus on auklikuks tulistatud . “Tsiteerin põhiseadust: “Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti Vabariigi kodanikud.” Jaa, tõepoolest, ma tsiteerisin teile põhiseadust. Kas te arvate, et see norm kehtib? Kahjuks ei kehti. Sellepärast et vastu on võetud madalam akt, loeme seda erakonnaseadusest, vist oli see § 5, kus öeldakse, et ei, ka mittekodanikud võivad sinna kuulda. Mis siis on toimunud? Toimunud on seesama klassikaline asi, mismoodi meie põhiseaduse kallal näritakse ja selle norme muudetakse kehtetuks või töövõimetuks läbi erinevate tõlgenduste,” rääkis Puustusmaa.
Ta jätkas: “Loen teile veel ühe tsitaadi: “Keelatud on erakonnad, kelle tegevus on vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.” Kust see pärit on? Põhiseadusest. Mida ütleb see norm põhiseadusest, mis lõpeb punktiga? Ta ütleb seda, et erakonnad, kes on kuriteo sooritanud ja kelle tegevus on vastavuses ühe kriminaalvastutust sätestava seadusega, nad on keelatud. Aga kuidas on meil? Meil nad tegutsevad edasi. Mitte ainult ei tegutse edasi, vaid nad saavad valitseda. Kuidas selline asjaolu mõjutab meie ühiskondlikku korda, suhtumist meie riiki ja valitsusse, seda ei ole meil ilmselt raske mõelda ega raske arvata. Põhimõtteline lõhe rahva ja riigi vahel tulebki sealt, kus selliseid asju niimoodi aetakse.”
Ka Martin Helme märkis, et Eestis olemas üks erakond, mis on mitte üks, vaid lausa kaks korda kriminaalkorras süüdi mõistetud, Keskerakond, mis on nüüd parlamendierakond ja valitsuserakond.
Oma lõppkokkuvõttes hoiatas Mart Helme, et Eestis on korruptsioon väga laialdane. “Jõuetuse tunne tuleb sellest, et kogu ühiskond, kogu ühiskondlike institutsioonide võrgustik on korrumpeerunud. Korrumpeerunud on kohtud, prokuratuur, ajakirjandus, eriteenistused – ma juba kuulen, kuidas karjuma hakatakse, et Helme hulluks läinud. Ma ei ole üldse hulluks läinud ja ma tunnen väga hästi ka igasuguste erinevate institutsionaalsete süsteemide toimimise põhimõtteid ja viise, kuidas nad opereerivad. Ja üks viise on see, et nad kasutavad oma tegevuses ära korrumpeerunud inimeste sidumist endaga, nende rakendamist oma teenistusse ja nende korruptiivsete tegude ees silmade sulgemist, selleks, et need inimesed aastate vältel pikkade aastate vältel nende huvides edasi töötaksid.”
“Jaanuari keskel korruptsiooniskandaal kukutas eelmise valitsuse, aga kes jätkas uues valitsuses? Erakond, kes oli selle korruptsiooniskandaali keskmes, erakond, kes sai kahtlustuse, mis ei ole vähemalt praeguseni avalikkuse ees kusagile välja jõudnud. Kes sai selle koalitsiooni osapoole siseministriks, liitus kui mitte formaalselt, siis vähemalt mitteformaalselt erakonnaga, hakkas selle erakonna ministriks, kes sai korruptsioonikahtlustuse? Politseinik, Põhja Politseipiirkonna prefekt. Tal ei olnud mingi probleem see, et ta liitub korruptsioonikahtlustuse saanud erakonnaga ja hakkab selle ministriks. See on groteskselt naljakas. Niipea kui kaks praegu võimul olevat erakonda võimul kinnistusid, tormasid nende juurde ärimehed ja kohe keerasid oma rahakraanid lahti. Neid rahakraane ei keeratud lahti mitte sellepärast, et Kaja Kallasel on ilusad silmad. Kas see käib niimoodi, et need sissesõidetud korruptiivsed skeemid ja raha vahendamise viisid hakkasid äkki jälle tööle?” kirjeldas Mart Helme.
Endine Riigikogu esimees Henn Põlluaas kirjutab: “Koalitsioon lükkas kolmapäeval tagasi EKRE eelnõu, millega soovisime taastada 2015. aastal Reformierakonna valitsuse poolt karistusseadustikust välja võetud sätte kriminaalseks kuulutatud erakondade sundlõpetamise kohta. Eks me võime kõik arvata, mis oli kunagi selle sätte kaotamise taga. Samuti, mis on täna Reformierakonnal ja Keskerakonnal selle taastamise vastu. Reformierakonnal on senini õnnestunud korruptsiooniskandaalidest puhtalt pääseda, Keskerakond on kahel korral süüdi mõistetud ja hetkel on neile esitatud juba uus korruptsioonikahtlustus. Istungil nägime seda, mida mina ei ole enda Riigikogu praktika juures varem kogenud. Ja see ei ole mul mitte esimene koosseis. Nimelt keeldus komisjonipoolne ettekandja, keskerakondlane Jaanus Karilaid, edastamast riigikogu saadikutele komisjonis toimunud arutelusid-diskussioone. Selle asemel purskas ta emotsioonidest kantud ja kibestunud süüdistusi eelnõu esitajate vastu. Minu märkuse peale, et ettekandjana on ta kohustatud protokollile tuginedes tutvustama meile komisjonis toimunut, teatas ta arrogantselt, et kui ma tahan, siis võin protokolli lugeda Riigikogu kodulehelt. Ma ei tea, kuid mulle tundub küll, et siin on kohane meenutada Eesti vanarahva tarkust – varga peas põleb müts. Olgu ära mainitud ka see, et sotsid jätsid hääletamata, toetades sellega eelnõu tagasilükkamist. Ju on ka neil sellega seoses mingi varjatud agenda.”
Kahe enim korruptsioonikahtlustusi omava erakonna, Reformi- ja Keskerakonna saadikud seadusandlikku võimu oma toiduahela kallale ei lubanud ning tagasid endile selle, et võimule võib pääseda ja olla seal ka siis, kui müts varga peas lausa põleb.
