Postimees tõestas taas: valetamine ja vassimine kuuluvad lahutamatult väljaande arsenali

Esmaspäeval avaldatud, Postimehe tellitud ja Kantar Emori läbi viidud veebruarikuine esimene erakondade toetusuuring pole võib-olla sedavõrd huvitav mitte numbrite, kuivõrd “sõltumatu ajakirjanduse” vassimiste poolest.

Nii kirjutab Postimees pealkirja alla olevates kokkuvõttepunktides: “Kolmandal kohal oleva EKRE toetus langes.” Allpool selgub hoopis vastupidine: “Jaanuari teises pooles oli nende toetus 18,2 protsenti, nüüd veebruari alguses 19 protsenti.”

Millega siis Postimees seda esmast ütlust selgitab? “Konservatiivide toetus langeb juba mitmendat korda alla 20 protsendi.” väidetakse loos. Seega siis on Postimees võtnud eesmärgiks igal juhul EKRE-t manduvana näidata, ja kasutab selleks võrdlusena kõrgseisu momenti, millest EKRE olevat nüüd allpool – kuigi rahvuskonservatiivid parandasid oma seisu 0,7 protsendipunkti võrra. Kui võtta RE ja KE kõrgseisud, siis nemad on sellest ikka kõvasti allapoole langenud.

Kui nüüd keegi pole veel aru saanud, kuidas uuringutulemustega mängitakse ja kas neid ka võltsitakse, siis Postimees tõestas veenvalt, et kui kedagi tahetakse maha teha, siis kõlbab selleks igasugune arvudega vassimine.

Ka ERR on loonud kõverpeeglipildi, mis oma sõnastuselt on küll õige, kuid olemuselt ei vasta tõele. “Kantar Emori uuring: Keskerakonna ja Reformi vahel käib tihe rebimine” on küll üsna täpne sõnastus, kuid arvestades protsente – KE 26,5%, RE 24,5% ja EKRE 18,9%, siis rebimine käib esikolmikus ja kolme valimiseelse nädalaga võivad 7,6% piiresse jääva kolme suurema erakonna jõujooned veel tugevalt tasakaalustuda.

EKRE positsioon on uuringu järgi tugev maa-asulates (27,3%, 2. koht), muus linnas (22,1%, esikoht), iseendale tööandja ehk ettevõtjate (32,1%, esikoht) ja palgatöötajate (21,8%, teine koht) seas. Meeste seas on EKRE 28,5 protsendiga esikohal, eestlaste seas 23,7 protsendiga teisel kohal.

Postimehe juurde naastes peab tunnistama, et mõnes asjas on neil ka õigus. Nii on neil lugu nime all “Eesti vilistab Brüsseli vaenuõhutusnõudele”. Pole teada, kuidas Postimees tõlgendab liitsõna “vaenuõhutusnõue”, kuid Uued Uudised mõistavad seda nii, et keegi nõuab vaenu õhutamist – ja seda Brüssel kogu oma rahvusriikide vastase retoorikaga ka teeb. Siis tuleb tõesti vilistada.