14.07.2020
Naiste ja meeste roll ühiskonna peaks sõltuma rohkem kompetentsusest ja vähem poliitkorrektsusest. Pilt on illustratiivne.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ütleb oma pressiteates, et mõttekoda Praxis eksib oma aruandes ja mehi peab naistest liidrirolli sobivamaks alla kolmandiku eestimaalastest, kuigi Praxisel on ühes meedialoos selleks protsendiks 49.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud uuringutes on alates 2016. aastast küsitud, kas mehed sobivad poliitikas ja ettevõtluses liidrirolli paremini kui naised. Viimati küsiti antud küsimust selle aasta juunis ning siis arvas 30,5% vastajatest, et mehed sobivad liidrirolli paremini. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.
Pressiteate aluseks on see, et 9. juulil ilmus uudisteportaalis Delfi artikkel Mõttekoda Praxis lühiaruandest, kus toodi välja, et 49% Eesti elanikkonna arvates sobivad mehed poliitilisteks liidriteks paremini kui naised. Andmed pärinesid 2016. aastal läbi viidud uuringust.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on sarnast küsimust küsinud alates 2016. aastast iga-aastases valijaskonna väärtushinnangute uuringus, mida viib läbi Turu-uuringute AS ning viimati selle aasta juunis veebiküsitluses, mille viis läbi Norstat Eesti AS. Sealt selgub, et praktiliselt iga aasta on vähenenud nende inimeste osakaal, kelle arvates sobivad mehed liidrirolli paremini ning järjest suurem osa vastajaid sellega ei nõustu.
Vastajatel on palutud iga kord anda oma hinnang järgmisele väitele: “Üldiselt sobivad mehed poliitikas ja ettevõtluses liidrirolli paremini kui naised.” Väidet on palutud hinnata 4-palli skaalal, kus vastusevariantideks on “Olen täiesti nõus”, “Pigem olen nõus”, “Pigem ei ole nõus”, “Ei ole üldse nõus” ning alati on võimalik vastata ka “Ei oska öelda”.
5 aasta jooksul läbi viidud uuringutest on näha, et 2016. aastal nõustus 43,7% vastajatest, et mehed sobivad poliitikas ja ettevõtluses liidrirolli paremini kui naised ning napilt üle poole (51,8%) ei olnud selle väitega nõus. Edaspidi on aga olnud selge trend selles suunas, et üha vähem vastajaid peab mehi liidrirolli sobivamateks kui naisi. Viimati (selle aasta juunis) nõustus sellega 30,5% vastajatest ning valdav enamus (62%) mitte.
Tulemusi kommenteerides ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas, et Praxise kasutatud andmetes on küsitud naiste sobivuse kohta poliitilise liidrirolli ning Ühiskonnauuringute Instituudi andmetes naiste sobivuse kohta liidrirolli poliitikas ja ettevõtluses. Samuti on Praxise kasutatud andmetes küsitletud kogu elanikkonda ning Ühiskonnauuringute Instituudi poolt Eesti kodanikke.
“See mõnevõrra selgitab, miks Praxise kasutatud 2016. aasta andmetes pidas mehi liidrirolli sobivamaks 49% ning Ühiskonnauuringute Instituudi sama aasta andmetes 44%. Sellega aga erinevused piirduvad ning Ühiskonnauuringute Instituudi järgnevad uuringud näitavad, et alates 2016. aastast on suhtumine antud küsimuses märgatavalt muutunud ning Praxise kasutatud andmed on seetõttu vananenud. Tänasel päeval võime kindlasti öelda, et valdav enamus Eesti inimesi ei pea mehi paremateks liidriteks kui naisi,” ütles Paas.
Kogu see lugu näitab, kuidas liberaalne peavoolupoliitika saab arvandmete ja statistikaga manipuleerida. Kui on vaja rääkida meestekesksest maailmast, siis võetakse 2016. aasta andmed ja öeldakse, et pooled mehed on šovinistlikud sead. Kui aga viitsitakse tegelikkusesse süveneda, siis on “šovinistsigade” arv alla kolmandiku.
Mõttekoda Praxis võinuks teada, et 2016. aastast on suhtumine naistele soodsamaks muutunud ja vananenud andmete toomine analüüsi muudab tegelikku olukorda negatiivsemaks, võimaldades teatud jõududele poliitilisi rünnakuid. Pole vaja pikalt arvata, kes sellist manipuleerimist ära kasutavad – ikka feministid ja palgalõheotsijad.
Mitmed väljaanded on seejuures Ühiskonnauuringute Instituudi pressiteadet käsitlenud kui uuringutulemust, mitte aga kui Praxise eksitusele tähelepanu juhtimist.