Presidendi kiiduväärt otsus lauluväljaku palaganist distantseeruda on endiselt valesüüdistustest saadetud

Eesti,
©Stanislav Moshkov/Õhtuleht
Kersti Kaljulaid.

Tundub, et mingil moel hakkab ka presidendile kohale jõudma, kui väga on Eesti ühiskonnas siiani ühte väravasse mängitud, kuid tõsisest sidusast erapooletusest on asi jätkuvalt kaugel.

President Kersti Kaljulaid ütles reedel, et ei lähe “Kõigi Eesti” pühapäeval Tallinna lauluväljakul korraldatavale kontserdile.

“Ma ei kavatse sellele sündmusele minna, just nimelt selle pärast, et mitte sattuda väga sügavale selle arutelu erinevatesse kaevikutesse piltlikus mõttes,” ütles Kaljulaid ERR-ile antud intervjuus.

Vabariigi aastapäeval oli president küll Islandi väljaku kaevikutes, samas kui kodanikuühiskond marssis EKRE tõrvikurongkäigul – oli ju näha, et hilisõhtul korraldatud kontsert oli vastukäik rahvuskonservatiivsele rahvapeole.

“Ma jään oma rolli siin mõlema osapoole kõnetajana – nii nende inimeste eestkõnelejana, kes tunnevad, et see 30 aastat edu ei ole nendeni jõudnud kui ka nendeni, kes kardavad, et muudatused riigi juhtimises võiksid viia nende vabaduste vähenemiseni või nende äriedu kuidagi pidurdada,” rääkis president.

Siin eksib president rängalt – EKRE poolel ei ole vaid need, kelleni see edu pole jõudnud – need on valdavalt inimesed, kes näevad, kuidas Eesti rahvusriiki lammutatakse, senised väärtused hävitatakse ning eesti keel ja kultuur ohtu seatakse, asendades need Läänest toodud multikultipõhimõtetega.

“Väga paljud inimese tahaksid, et Tallinn oleks rahvusvahelisem kui ta on, väga paljud inimesed pelgavad rahvusvahelist Tallinnat. Ma arvan, et rahulik rääkimine, arutelu ja ka demonstratsioonid, manifestatsioonid ja kontserdid on igati teretulnud selleks, et me üksteist julgustaksime tuleviku suhtes,” lisas Kaljulaid.

Ka neil on õigus otsustamisest osa võtta, kes ei soovi inglise- ja venekeelset, araabialikku ja aafrikalikku, mošeedega Tallinna. Praegu otsustavad pealinna üle ainult rahvusvahelistumise pooldajad. Mis aga puutub massiüritustesse, siis siin on Kaljulaid küll ülimalt variserlik – seda ütleb ta vaid seetõttu, et nüüd on tänavale tulnud ka vasakliberaalsed “kõigieestlased” ja muu globalismileer.

“Tegelikult – mida me ju natuke põhjusega pelgame – on radikaalsed väljaütlemised, mis on vastuolus nii meie põhiseadusega kui ka Eesti senise, 30-aastase valitud kursiga olla osa multilateraalsest maailmast, kuuluda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse mõistliku, konstruktiivse partneri ja kaasarääkijana. Mitte sellise kraakleja ja nõudjana,”räägib Kaljulaid.

Proua president, need “kraaklejate radikaalsed väljaütlemised”, mida te põhiseadusega vastuolus olevaks peate, ongi suunatud põhiseadusest kinnipidamisele – sellele, et Eesti oleks eestlaste rahvusriik. 2004. aastal astus Eesti multilateraalsesse maailma ja jätkab seal ka EKRE valitsemise all, kui seda ei keerata föderalismiks ja kohapealse otsustusõiguse ärakorjamiseks, nagu see praegu EL-is toimub. Mõistlik ja konstruktiivne partner aga ei ole orjalikult kaasanoogutaja, nagu tänane Eesti, kes ei ole kunagi olnud tõsine kaasarääkija.

Ainus asi, mida presidendi otsusest kiitvalt võtta võib, ongi otsus mitte võtta osa käsitöömessile selga ronivast multikultuurlaste poliitilisest vihaõhutuskontserdist. Muidu aga jätkab ta Osa Eesti presidendina.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused